Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

4.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 4.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 4.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja põhjendused Navaka Transporditeenuste AS on esitanud 29. septembril 2010 kohtusse hagi AS Hermseal vastu võlgnevuse 2570,13 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja tellis 05.10.2009 hagejalt kaubaveo marsruudil Viljandi (Eesti) – Surte (Rootsi). Veotasuks lepiti kokku 14 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Hageja teostas kauba veo, mida tõendab 06.10.2009 CMR saateleht. Hageja esitas kostjale 20.10.2009 arve nr TV-VR-10/8189 summas 16 800 krooni (sisaldab käibemaksu), maksetähtajaga 03.11.2009. Hermseal AS on esitatud arvest maksnud summa 14 400 krooni, arve jääk summas 2 400 krooni on seisuga 20.09.2010 maksmata. Hageja esitas kostjale 30.03.2010 pretensiooni, kus palus võlgnevuse tasuda, kostja võlgnevust ei tasunud. Kostja jäi oma vastuses seisukohale, et veo hinnaks oli 14 000 krooni koos käibemaksuga. Hageja palub pöörata tähelepanu asjaolule, et kostja maksis arve summast 16 800 krooni 14 400 krooni ning ei ole maksnud puuduolevat summat 2 400 krooni, millest lähtuvalt on kostja väide kokkuleppehinnale 14 000 krooni paljasõnaline ning tuleb jätta tähelepanuta. Hageja täiendavalt märgib, et kostja tegi oma tellimuses hagejale ettepaneku teostada kõnealune vedu hinnaga 14 000 krooni. Kostja poolse tellimuse esitaja ja hageja poolse tellimuse vastuvõtja vahel ei olnud arusaamatusi ega selgusetust asjaolust, et eelpoolmärgitud kokkuleppehinnale lisandub käibemaks nagu poolte igapäevases majandustegevuses tavapäraselt ning antud asjaolud ei ole kunagi varem poolte vahel arusaamatusi tekitanud. Hageja kinnitab, et poolte vahel toimus kuni kõnealuse juhtumini analoogne tellimuste esitamine ja vedude kokkuleppimine st kostja esitas tellimuse, kus märkis kokkuleppehinna, millele lisandus käibemaks. Antud asjaolu tõendab hageja käesolevale seisukohale lisatud tõenditega (tellimused ja arved) vaidlusi ei ole poolte vahel kokkuleppehinna ja sellele lisanduva käibemaksu osas kunagi olnud. Antud asjaolu tõendab selgelt, et selline oli poolte tavapärane majandustegevus. Kostja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kostja osundab hageja poolt esitatud lisale nr 1, AS Hermseal tellimusele 05.oktoober 2009 aastal, kus sõnaselgelt on kirjas: kokkuleppe hind 14000.-. Kostja osundab VÕS §-le 16 lg 1 pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kostja tegi hagejale ettepaneku osutada transporditeenust hinna eest 14000 krooni. Kostja osundab VÕS § 20 lg 3, kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Pakkumuses toodud hinna osas hageja vastuväiteid ei esitanud. Hageja osutas vastavalt kostja tellimusele transporditeenust 06. oktoobril 2009 aastal, marsruudil ViljandiRootsi. Kostjaga kooskõlastamata esitas hageja arve 14000 krooni + käibemaks 20% (2800.-), kokku 16800 krooni, milles pooled polnud kokku leppinud. Hea tahte aktina kostja maksis 14400 krooni, hageja poolt vaikimisi aktsepteeritust 400.- krooni enam ja leiab, et AS Hermseal pole hagejale võlgu. Kostja täiendavalt märgib, et arvest TV-VR-10/8189 20.10.2009 on üheselt näha, et 20% käibemaksu on arvestatud summa 14000 EEK sisse, nii nagu kostja oma vastuses kohtule ka märkis. Arvel 20.10.2009 TV-VR-10/8189 esimene veerg „summa“ all on kirjas 14000 EEK ja

summale eelneb KM% 20,0. Kostja teeb ühese järelduse, et käibemaks on summa sisse arvestatud. Kostja peab taunitavaks hageja soovi topeltkäibemaksustada nimetatud summat ja veelkordselt kostjalt sisse nõuda 20% käibemaksu. Kostja osundab vajadusele hagejal järgida arve esitamisel ja lahti kirjutamisel Raamatupidamise seaduse vastavaid sätteid, eriti §-le 7 lg 1 p 4 tehingu arvnäitajaid (kogus, hind, summa), samuti Käibemaksuseaduse vastavaid sätteid, eriti §-le 37 lg 7 p 8 kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud. Kohtu põhjendused Kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemisel kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 2000 eurot. Kohus tagab lihtmenetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära (TsMS § 405). Arvestades kohtuliku vaidluse asjaolusid on kohus teinud asjas määruse lihtmenetluse korraldamiseks. Kohus on lihtmenetluse korraldamise määruses selgitanud pooltele põhiõigusi ja –vabadusi ning poolte olulisi menetlusõigusi tsiviilasja menetlemisel; andnud pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks; teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. Poolte vahel on toimunud tellimuste esitamine ja vedude kokkuleppimine. Eelnevalt vaidlusi poolte vahel kokkuleppehinna ja sellele lisanduva käibemaksu osas ei ole olnud. Poolte vahel toimus tavapärane majandustegevus. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arve TV-VR-10/8189 20.10.2009 vastab kehtivatele seadustele ja heale raamatupidamistavale. Kostja ei ole nimetatud arve saamisel arvet vaidlustanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et veo kokkuleppe hind oli 14000 krooni koos käibemaksuga. Kostja on esitanud vastuväite alles hageja pretensioonile arve tasumata jätmise kohta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki poole peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud oma nõude tõenduseks arve. Kostja vaidleb arve vastu, kuid ei ole kohtule esitanud tõendeid, et arvel märgitud andmed ei vasta tegelikkusele. Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendamata. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või muust seadusest tulenevast alusest. Vastavalt VÕS § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 11 lg 1 võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole täitnud omale võlasuhtest tulenevat kohustust st ei ole maksnud tema poolt tellitud, teostatud veo eest. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktile 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning vastavalt punktile 6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1 jaanuari ja 1 juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.