Tsiviilasi nr 2-10-59765
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23. september 2011. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-10-59765
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Eraküte hagi Jxxx Lxxxxxxx vastu soojusenergia tabimise eest tekkinud võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Eraküte (Jõgeva osakond; registrikood 10419088; asukoht Aia 50, Jõgeva 48304); Kostja: JxxxxLxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
14.09.2011. a
Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaselts Eraküte esitas kohtule hagiavalduse Jxxx Lxxxxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest võlgnevuse summas 143,70 euro nõudes. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet 92,67 euroni, kuna kostja oli osa võlgnevusest tasunud. Kostja Jxxx Lxxxxxxx tunnistas kirjalikus vastuses hagi osaliselt ja tegi hagejale ettepaneku sõlmida võlgnevuse tasumiseks kompromiss. 14.09.2011. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale riigilõivu summas 31,95 eurot. Kohus määrab, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles nõude esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 25.11.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 750 krooni (47,93 eurot) ja hagi esitamisel 11.02.2011. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu 15,98 eurot. Kokku tasutud
riigilõivu 63,91 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.