2-10-6944/16 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 13.01.2006. a sõlmisid Fortum Elekter AS (edaspidi hageja) ja Tõnu Jupits (edaspidi kostja) tähtajatu elektrienergia müügi- ja võrguteenuste osutamise lepingu nr. *. Lepingu kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat aadressil * ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas ülejäänud üldtingimustega. Lepingu üldtingingimuste p. 7.1. kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud maksepäevaks. Kostja ei ole lepingut nõueteohaselt täitnud ja hagi esitamise seisuga on täies ulatuses või osaliselt tasumata nelja arve eest kogusummas 1098,30 krooni (70,19 eurot). Lepingu üldtingimuste p. 7.4. kohaselt on müüjal õigus tasumata elektriarvete eest või lepingust tulenevate teiste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral nõuda kliendilt viivist 0,06% päevas, mis 09.02.2010. a seisuga on kogunenud summas 673 krooni (43,01 eurot). Menetluse käik 11.02.2010. a esitas hageja Fortum Elekter AS Pärnu Maakohtule hagiavalduse Tõnu Jupits’a vastu 1771,30 krooni nõudes. 09.06.2010. a esitas hageja kohtule taotluse toimetada kostjale T. Jupits menetlusdokumendid kätte kohtutäituri kaudu. 07.09.2010. a määrusega edastati menetlusdokumendid kohtutäiturile T. Söömer menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale. 24.11.2010 esitas kohtutäitur T. Söömer Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse summas 240 krooni koos kohtutäituri aruandega kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta. 21.01.2011. a esitas hageja kohtule taotluse menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks, kuna kostja aadress või viibimiskoht ei ole kohtule ega hagejale teada. 02.05.2011. a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 11.02.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1771,30 krooni (113,20 euro) väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 1098,30 krooni (70,19 eurot) ning viivis 673 krooni (43,01 eurot) Hageja on kohtule on esitanud viivise ja võlgnevuse arvestuse /tlk 6/; Fortum Elekter AS ja Tõnu Jupits’a vahel sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 3026579, mille kohaselt on elektrienergia tarbimiskohaks * /tlk 7/; elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimused /tlk 8/; Fortum Elekter AS poolt 01.10.2006, 01.12.2006, 01.02.2007 ja 05.07.2007 kostjale saadetud arved /tlk 9-12/; hoiatuskirja kohtumenetluse algatamise kohta /tlk 13/ ning akti elektrienergia sulgemise kohta /tlk 14/. Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt on Tõnu Jupits’a poolt on tasumata hagejale 01.10.2006. a arve nr * summas 204,80 krooni, 01.12.2006. a arve nr * summas 234 krooni, 01.02.2007. a arve nr * summas 239,50 krooni ning 05.07.2007. a arve summas 597 krooni. 9.10.2008 on hageja saatnud kostjale hoiatuse kohtumenetluse algatamise kohta ning 04.07.2007. a akt elektrienergia sulgemise kohta aadressil Nurme 45 – 17, Taebla alevik, Taebla vald, Läänemaa. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste /tlk 8/ p 7.4 kohaselt on müüjal lepingust tulenevate summade õigeaegselt tasumata jätmise korral õigus nõuda viivitanud poolelt viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt on 09.02.2010. a seisuga viivis kokku 673 krooni /viivise arvestus tlk 6/. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Tõnu Jupits’alt hageja Fortum Elekter AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1771,30 krooni (113,20 eurot), millest põhivõlgnevus on 1098,30 krooni (70,19 eurot) ja viivis 673 krooni (43,01 eurot). Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1000 krooni (63,91 eurot) /tlk 19/, mille tasumist on kohus kontrollinud 11.02.2010 /tlk 21/. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 63,91 eurot.