Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 09.07.2004. a sõlmisid Fortum Elekter AS (edaspidi hageja) ja Emil Truusa (edaspidi kostja) tähtajatu elektrienergia müügilepingu nr. 3022154. Lepingu kohaselt müüja müüb ja klient ostab müüja poolt tarnitavat elektrienergiat aadressil * ja sellega seotud teenuseid lepingus sätestatud tingimustel ja mahus ning kooskõlas ülejäänud üldtingimustega. Lepingu üldtingingimuste p. 7.1. kohaselt tasub klient müüjale tarbitud elektrienergia eest müüja poolt esitatud arve alusel arvel näidatud maksepäevaks. Kostja ei ole lepingut nõueteohaselt täitnud ja hagi esitamise seisuga on täies ulatuses või osaliselt tasumata nelja arve eest kogusummas 8827,77 krooni (564,20 eurot). Lepingu üldtingimuste p. 7.4. kohaselt on müüjal õigus tasumata elektriarvete eest või lepingust tulenevate teiste maksete õigeaegselt tasumata jätmise korral nõuda kliendilt viivist 0,06% päevas, mis 02.03.2010. a seisuga on kogunenud summas 1784 krooni (114,02 eurot). Menetluse käik 04.03.2010. a esitas Fortum Elekter AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Emil Truusa vastu hagiavalduse 10 611,77 krooni nõudes. 16.03.2010. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagimaterjalid edastati hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud kostja aadressile, kust menetlusdokumendid tagastati märkega – saaja ei viibinud kohal. 20.09.2010. a määrusega edastati menetlusdokumendid kohtutäiturile T. Söömer menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale. 24.11.2010. a esitas kohtutäitur T. Söömer Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse summas 240 krooni. Menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatuse tõttu tagastas kohtutäitur Emil Truusa menetlusdokumendid ning kättetoimetamisteatise, kuna kostjat ei saanud kätte kohtu poolt nimetatud aadressil ning * andmetel elab Emil Truusa *. 02.05.2011. a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 04.03.2010. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 10 611,77 krooni (678,22 euro) väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 8827,77 krooni (564,20 eurot) ja viivis 1784 krooni (114,02 eurot). Hageja on kohtule on esitanud viivise ja võlgnevuse arvestuse /tlk 6/; Fortum Elekter AS ja Emil Truusa vahel sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr 3022154, mille kohaselt on elektrienergia tarbimiskohaks * /tlk 7/; elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimused /tlk 8/; Fortum Elekter AS poolt 02.03.2009, 01.04.2009, 04.05.2009 ja 14.05.2009 kostjale saadetud arved /tlk 9-12/ ning võlgnevuse meeldetuletuskirja /tlk 13/. Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt on Emil Truusa poolt on tasumata hagejale 02.03.2009. a arve nr 7090356301 summas 7253,66 krooni, 01.04.2009. a arve nr 7090501538 summas 898,70 krooni, 04.05.2009. a arve nr 7090632614 summas 59,92 krooni ning 14.05.2009. a arve summas 643,12 krooni. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusele lisatud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste /tlk 8/ p 7.4 kohaselt on müüjal lepingust tulenevate summade õigeaegselt tasumata jätmise korral õigus nõuda viivitanud poolelt viivist 0,06% päevas tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt on 02.03.2010 seisuga viivis kokku 1784 krooni /viivise arvestus tlk 6/. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Emil Truusa’lt hageja Fortum Elekter AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 10 661,77 krooni (678,22 eurot), millest põhivõlgnevus on 8827,77 krooni (564,20 eurot) ja viivis 1784 krooni (114,02 eurot). Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesoleva tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1800 krooni (115,04 eurot) /tlk 18/, mille tasumist on kohus kontrollinud 04.03.2010 /tlk 20/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 115,04 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.