2-10-1384/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2008 eluruumi üürilepingu. Üürileping sõlmiti tähtajaga 11.11.2008 kuni 01.11.2009. Kostja tasus hagejale tagatisraha 20 000 krooni, ühe kuu üüri suuruseks lepiti 5 000 krooni. Esimese üürimakse tegi kostja 20.12.2008. Kostja ei ole lisaks esimesele üürile, novembri kommunaalarvele ja tagatisrahale midagi tasunud. Alates 2009 juulist ei kasuta kostja üüritud eluruumi. Seisuga 10.09.2009 võlgneb kostja hagejale üüri eest 30 000 krooni, kõrvalkulude eest 18 887,93 krooni ja viivis 30 000 krooni. Lisaks nimetatule palub hageja kostjalt välja mõista viivise 1% päevas, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale ÜM’ile toimetanud kohtukutse kätte TsMS § 322 alusel kostja isale 30.05.2011 (t/l 77). Kostja 12.09.2011.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 271 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 271 lg 1 järgi peab üürnik tasuma üüritud asja eest üüri ja § 292 lg 1 järgi kõrvalkulusid, mis on asjaga seotud kulud ja kolmanda isiku poolt osutatud teenused ja teod, mis on seotud asja kasutamisega.

Arvestades eeltoodut leiab, et hagi on selles toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt ÜM’ilt tuleb hageja RG’i kasuks välja mõistmisele kokku 5 041,86 eurot, millest võlgnevus üüri eest 1 917,35 eurot, võlgnevus kõrvalkulude eest 1 207,16 eurot ja viivis 1 917,35 eurot ja viivis 1% päevas põhinõudelt, s.o 3 124,51 eurolt alates 08.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 990,63 eurot, millest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 479,34 eurot ja õigusabikulu 511,29 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 779,34 eurot, s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 479,34 eurot ja õigusabikulu 300 eurot. Kohus vähendas väljamõistetava õigusabikulu suurust, kuivõrd tegemist ei ole niivõrd keeruka tsiviilasjaga ning hageja ei ole pidanud võtma seisukohta kostja poolt esitatud vastuse osas. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.