Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Välja mõista V L`lt L`lt hageja Nordea Bank Finland Finland Plc Eesti Filiaali kasuks väljamõistetud väljamõistetud menetluskuludelt menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. ulatuses.

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik lõpuleviimiseks,, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.10.2010 esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kaudu (reg.-kood 10221469) Viru Maakohtusse hagi V L` vastu võlgnevuse, kokku summas 12 056.06 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 30.08.2006 Topeltneto krediitkaardi lepingu, millega hageja võimaldas kostjale väljastatud Topeltneto krediitkaardiga teha lepingus sätestatud krediidilepingu ulatuses tehinguid. Vastavalt krediitkaardi taotlusele loetakse leping panga ja kontoomaniku vahel sõlmituks panga poolt krediiditaotluse aktsepteerimisel. Hageja väljastas kostjale krediitkaardi ning andis selle alusel kostjale kasutamiseks krediiti summas 7500 krooni. Krediitkaardi kasutamist reguleerivad Topeltneto krediitkaardi tingimused ja hinnakiri, milliste kohaldamist poolte õigustele ja kohustustele on kostja aktsepteerinud krediitkaardi taotlusel oma allkirjaga. Krediitkaardi tingimuste p 3.5 kohaselt võib krediitkaardiga teha tehinguid kaardikontole määratud krediidilimiidi ulatuses, ületamata seejuures kasutuslimiite. Krediidilimiit on rahasumma, mille ulatuses pank on nõustunud finantseerima kaardiga tehtavaid tehinguid. Kaardikasutaja peab kinnitama oma allkirjaga või PIN-koodi sisestamisega iga tehingu. PIN-kood on panga poolt kaardikasutajale antud personaalne salajane tunnuskood. Krediidilimiidi kasutatud osalt maksab kontoomanik pangale intressi, mida pank arvestab lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost kaardikontol. Kohaldatav intressimäär on kehtestatud panga hinnakirjaga 12% aastas; intressi arvestatakse 360-päevase aasta alusel. Pank debiteerib arvestatud intressi kaardikontolt iga kuu viimasel päeval. Kontoomanik on kohustatud tingimuste p 5.2 kohaselt tagama piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu ning tegema vajaduse korral kaardikontole sissemakse, et pangal oleks võimalik tehingute summad, intress ja teenustasu kaardikontolt krediidilimiiti ületamata debiteerida. Kui kaardikontol ei ole piisavat summat debiteerimiseks, on pangal krediitkaardi tingimuste p 11.4 kohaselt õigus leping üles öelda. Lepingu lõppemine ei mõjuta enne selle lõppemist tekkinud nõuete sissenõutavaks muutumist ega täitmist ning lepingu lõppemisel on kontoomanik kohustatud pangale tasuma lepingu alusel võlgnetava summa, so kaardikonto negatiivsele saldole vastava summa, intressid, teenustasud ja võlgnevuse menetluse tasu (p 5.2, 5.3, 7.2.).

Kostja ei täitnud oma kohustust kaardikontol intresside tasumiseks piisava kasutamata krediidilimiidi olemasolu tagamiseks ning hageja saatis kostjale 12.07.2008 lepingu erakorralise ülesütlemise teate. Nimetatud päeva seisuga oli kostjal tasumata intressid 3012.93 krooni. Hageja andis kostjale tasumiseks tähtaja, kuid kostja võlga ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles alates 26.07.2008. Hageja nõuab kostjalt kogu kasutatud krediidilimiidi ennetähtaegset tagastamist ja muude lepingust tulenevate maksete tasumist. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata krediidilimiit 7500 krooni, intressid summas 3012.93 krooni ja viivised 1543.13 krooni. 12.09.2010 volitas hageja Julianus Inkasso OÜ-d vastavalt viimasega sõlmitud lepingule kostjalt võlgnevust sisse nõudma. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 402; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1, 4 ja 6, 113, 397 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – TopeltNeto krediitkaardi lepingu koopia, krediitkaardi tingimused ja hinnakiri, kostjale väljastatud teade, menetluskulude nimekiri ja selle lisad, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Nimetatud aadressilt on materjalid kohtule tagastatud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte antud 19.08.2011 aadressil – xxxx (xxxx). Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 08.09.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seaduses sätestatud tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata lepingus sätestatud kohustuse tagada kaardikontol intresside tasumiseks piisav kasutamata krediidilimiidi olemasolu.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on soovinud TsMS § 367 alusel põhivõlalt viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla kohase tasumiseni lepingus sätestatud viivisemäärast lähtudes. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue käesolevas asjas kokku summas (12 056.06 krooni : 15,6466) = 770.52 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab (7500 : 15.6466) = 479.34 eurot, intressid (3012.93 : 15.6466) = 192.56 eurot ja viivised – (1543.13 : 15.6466) = 98.62 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 2860, 18.10.2010 riigilõivu tasumisest summas 1 600 krooni (102.26 eurot). Lisaks taotleb hageja õigusabikulude hüvitamist summas 1800 krooni (115.04 eurot, milline summa sisaldab ka käibemaksu). Menetluskulud kokku moodustavad summa 217.30 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on ekslikult märkinud tasutud riigilõivu suuruseks hagiavalduses 1700 krooni, sest vastavalt esitatud maksekorraldusele on hageja poolt hagihinnalt õigesti tasutud riigilõivu suuruseks tegelikult 1600 krooni. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

Kohtuotsus jõustus 28. detsembril 2011. a. Nooremreferent

Irma Külavee Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.