Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis mis oli tagatagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva asja sja arutamist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib a kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.12.2009 laekus Swedbank Liising AS-ilt Viru Maakohtule hagi G K vastu võlgnevuse 11 024.06 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 16.12.2006 sõlmisid Enter Itmarket AS (reg.-kood 11078270) ja G K (kostja) Ego järelmaksu müügilepingu nr 482/125553, mille kohaselt müüs müüja kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest tasuma vastavalt maksegraafikule Swedbank Liising AS –ile (hageja) kui faktoorile. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktidele 4.1 ja 4.5 oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid igakuiselt vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule iga kuu 15.kuupäeval. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. Viimase makse tähtpäev oli 15.01.2010, intressimäär 13,9% aastas. Kuivõrd kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja kostjale 21.04. 2008 lepingu ülesütlemise teatise, milles teatas võlgnevuse olemasolust ja palus selle tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul kirja väljastamise päevast. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtpäevaks ei tasuta, loeb hageja lepingu üles öelduks. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. Lepingu üldtingimuste p 6.3.2 kohaselt on hagejal õigus müüja nimel leping üles öelda, kui kostja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat maksegraafikujärgset makset. Punkti 8.2 alusel, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on hagejal õigus nõuda rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid. Hageja teatas kostjale, et lisaks juba tekkinud võlgnevustele nõuab ta teatiste koostamise ja postitamise eest menetlustasu. Lepingu üldtingimuste p 6.4 kohaselt lepingu ülesütlemisel hageja poolt muutuvad kõik lepingust tulenevad maksegraafiku alusel tasumisele kuuluvad summad koheselt sissenõutavaks; juba tasutud maksed kostjale hüvitamisele ei kuulu. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, siis esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 02.12.2009 jättis kohus hageja avalduse rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Hageja sai nimetatud määruse kätte 03.12.2009. Nimetatud maksekäsu kiirmenetluses kandis hageja kulu 250 krooni. Hageja tugineb kostjaga sõlmitud lepingule ja VÕS § 8, 23, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 ja 108 sätestatule ning taotleb kostjalt seisuga 21.12.2009 kokku summa 11 024.06 krooni tasumist, millest põhivõlgnevus moodustab 10 513.69 krooni, intress 460.37 krooni ja võla menetlemise tasu - 50 krooni.

Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud Ego järelmaksuga müügilepingu koopia ja maksegraafik, üldtingimused, võlgnevuse teatis, õiend nõude arvestuse kohta, riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressidele – xxxx; xxxx; samuti muudest registritest nähtuvatele aadressidele – xxxx; xxxx jne, kuid materjalid tagastati. Rakvere Linnavalitsuse andmetel on kostja G K aadressil xxxx 03.05.2010 sisse kirjutatud, kuid tema tegelik elukoht on teadmata. Hagimaterjalid on allkirja vastu õnnestunud kostjale isiklikult kätte anda Rakvere kohtumajas 18.08.2011. Hagimaterjalide väljastamisel kohustati kostjat esitama hagile vastust 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 02.09.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostja kanda jätmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt lisatud lepingule oli ostetud kauba (sülearvuti) maksumuseks 14 777 krooni. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata järelmaksuga ostetud asja väljaostumaksed . VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi kirjalikus menetluses tehtava tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 11 024.06 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 10 513.69 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas moodustab hageja nõue kokku summas (11 024.06 : 15,6466) = 704.57 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab vastavalt 10 513.69 krooni (675.95 eurot).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Vastavalt hagiavalduses märgitule ja menetluskulude nimekirjale on hageja kuludeks TsMS § 144 p 7 alusel kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni (maksekorraldus nr 24060, 25.08.2008) ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 3000 krooni (maksekorraldus nr 26714, 18.12.2009), s.o. kokku summas 3250 krooni (207.71 eurot). Hageja on märkinud menetluskuluna ka väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu – 6,39 eurot (väidetavalt tasutud 02.08.2011). Kuna käesolevas asjas ei ole kohus kostjale hagimaterjale avalikult kätte toimetanud ega ka kostjale kohtukutset kohtusse ilmumiseks avaldanud, siis on hagejal õigus vastava kulutuse olemasolul esitada taotlus selle tagastamiseks Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 sätestatud alustel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

(allkiri)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 01. novembril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.