2-11-16013/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 639,12 eurot, intress summas 346,03 eurot ja kahju summas 31,96 eurot ja menetluskulud (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ja riigilõiv teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes summas 6,39 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot). Menetluse käik Kohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente hagiavalduses, rahvastikuregistris, Haigekassas ning Maksu- ja Tolliametis märgitud aadressil XXX, Tallinn kätte toimetada, kuna tagastati märkega „saaja ei viibinud kohal; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Kinnistusregistrist nähtuvalt kuulub kostjale 1/2 suurune mõtteline osa kinnistust asukohaga XXX. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka nimetatud kinnistu aadressil XXX, kuid ka nimetatud aadressilt tagastati dokumendid märkega „saaja ei viibinud kohal; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Teistes registrites kostja elukoha andmed puuduvad. Politsei teatas, et Ida politseijaoskonna ametnike poolt on kontrollitud aadressi XXX, Tallinn. Kontrollimisel keegi ust ei avanud. Naabrite suulise küsitluse käigus selgus, et antud korteris juba pikemat aega (üle aasta) keegi ei ela. Kostja asukoht on Ida politseijaoskonnale teadmata. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja e-posti aadress XXX ja telefoni number XXX. Nimetatud e-posti aadressil saadetud kirjadele kostja ei vasta ja telefoni number ei ole kasutusel. Seoses sellega, et kohtule on kostja tegelik elukoht teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 25.07.2011. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus loeb tulenevalt TsMS § 322 lg 1 menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 402, millise kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ja riigilõiv teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes summas 6,39 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 506,05 eurot.