Võlaõigus › Võõrandamislepingud

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.03.2010.a ostu-müügilepingu, millega hageja müüs kostjale alkohoolseid jooke ja mahlasid. Kostja on jätnud hagejale tasumata viis arvet kogusummas 7046,87 eurot. Lepingu p 4.4 leppisid pooled kokku, et kui ostja ei tasu kauba eest tähtaegselt, võib müüja nõuda viivist 0,15 % päevas. 15.02.2011.a seisuga võlgneb kostja viiviseid 2 815,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 7046,87 eurot ja viivised 15.02.2011.a seisuga 2815,60 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,15 % põhivõlalt päevas alates 16.02.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kauba üleandmine ei ole tõendatud. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 24.03.2010.a ostu-müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale alkohoolseid jooke ja mahlasid. Ebaõige on kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist. Arve-saatelehtedest nr 1006527, 1009513, 1010329, 1010836, 1011747 nähtub, et kostja on kaupu vastu võtnud summas 7046,87 eurot. Arve-saatelehtedest selgub, et kauba on vastu võtnud MV, kes on ostu-müügilepingus märgitud kontaktisikuks. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole kauba eest tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 7046,87 eurot. Ostu-müügilepingu üldtingimuste p 4.4 sätestab, et kui ostja ei tasu kauba eest tähtaegselt, võib müüja nõuda viivist 0,15 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 15.02.2011.a seisuga 2815,60 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 9862,47 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb lisaks eeltoodule kostjalt välja mõista viivis 0,15 % päevas põhivõlalt alates 16.02.2011.a kuni põhivõla tasumiseni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.