Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(4)

2-11-38445

ASJAOLUD

I B esitas 17. augustil 2011 Viru Maakohtule hagi Ida Prefektuuri (Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu) ja kohtutäituri Terje Tšapis vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus tuvastas, et hagiavalduses olid puudused, mis ei võimaldanud hagiavaldust menetlusse võtta. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o seaduse nõuetele vastava eesti keeles hagiavalduse esitamiseks (kus tuli märkida: hageja selgelt väljendatud nõue, hagi aluseks olevad asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt (st iga esitatud tõendi kohta), millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse, hagihind ja kas hageja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil), hagihinna määramiseks ning hagihinnale vastava riigilõivu tasumiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja ei ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega – hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, hagiavaldus on võõrkeelne ja kohtule enamjaolt arusaamatu ning hagiavalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Hagiavalduses palub hageja tühistada politsei ja panga dokumente, taastada pensioni väljamaksmist summas 308,67 eurot, hüvitada pensionist tehtud kinnipidamised, hüvitada moraalne kahju summas 100 000 eurot ning tunnistada politsei ja kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt, tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt, halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ning vastavalt HKMS § 4 lg 1 ja lg 2, haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping. Toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Politsei ja pensioniamet on avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad asutused ning seega politsei tegevuse peale esitatud kaebuse ja pensioni väljamaksmisega seotud vaidluste lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Hageja nõuded tühistada politsei dokumente, tunnistada politsei tegevus ebaseaduslikuks ja taastada pensioni väljamaksmist summas 308,67 eurot ning hüvitada pensionist tehtud kinnipidamised tuleb läbi vaadata halduskohtumenetluses.

2(4)

2-11-38445 Hageja nõuded tühistada panga dokumente, tunnistada kohtutäituri tegevus ebaseaduslikuks ning hüvitada moraalne kahju summas 100 000 eurot kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Kohus leiab, et hageja nõuded on ebaselged. Kohtul ei õnnestunud hagiavaldusest tuvastada nõuete aluseid, kuna hagiavaldus on võõrkeeles ja käsikirjas. Seetõttu ei ole võimalik kindlaks määrata, millised nõuded konkreetselt kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Samuti ei ole võimalik täpselt määrata hagihinda, kuna nõuded on ebaselged. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Lähtuvalt TsMS § 33 lg 1 ja lg 3, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõuded ja faktilised asjaolud on ebaselged. Et hagiavaldus on võõrkeeles ja käsikirjas, ei ole kohtul võimalik hagiavaldusest aru saada. Kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud oluliste vorminõuete rikkumisega. Samuti ei ole esitatud tõendeid, mis viitaksid hagi aluseks olevatele asjaoludele. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduse esitamisel on rikutud olulisi vorminõudeid. Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamiselt on tasumata riigilõiv. TsMS § 139 lg 2 p 1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. TsMS § 139 lg 3 kohaselt sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Esitatud hagiavalduses ei ole hageja määranud hagihinda ega tasunud hagiavalduselt riigilõivu. Kohus selgitas hagejale, et juhul kui hagejal ei ole võimalik maksta riigilõivu nõutud ulatuses, võib hageja taotleda riigilt menetlusabi. Kohtu antud tähtaja jooksul hageja hagihinda ei nimetanud ega tasunud riigilõivu ja ei esitanud ka kohtule menetlusabi taotlust. Lähtuvalt TsMS § 147 lg1, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus avaldust menetlusse, kui avalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus jättis 24. augustil 2011 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o. nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, hagihinna määramiseks ning hagihinnale vastava riigilõivu tasumiseks 14 päeva. Kohtumäärus toimetati 3(4)

2-11-38445 hagejale kätte 29. augustil 2011. Hageja ei ole kohtu antud tähtaja jooksul hagiavalduses puudusi kõrvaldanud. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hageja ei esitanud kohtule seaduse nõuetele vastavat hagiavaldust, millest selguks hageja konkreetsed nõuded, ega tasunud riigilõivu, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagiavaldus koos lisadega tuleb tagastada hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.