2-11-18868
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
13. september 2011. a Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-11-18868
Tsiviilasi
OÜS avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised
Võlgnik (avaldaja): OÜS(reg kood XXX asukoht XXX); juhatuse liige SF(IK XXX elukoht XXX); juhatuse liige kuni 01.04.2010. a OZ(IK XXX); Võlgniku lepinguline esindaja: Riho V (XXX); Ajutine haldur: Indrek Lepsoo (Roseni 7, 10111 Tallinn; epost: [email protected]). 29. august 2011.a.
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot. Asjaolud ja avaldus 21.04.2011. a esitas võlgniku juhatuse liige avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. OÜ S on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. 17.05.2011. a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 17.05.2011.a. seisuga kokku vähemalt 41 084,62 eurot. Kokku võlgnes OÜ S raamatupidamise andmetel seisuga 17.05.2011.a. tarnijatele 8 052,87 eurot, mis tuleneb tasumata arvetest OÜ S E (pankrotis) ees. Võlgnik kajastab bilansis seisuga 17.05.2011.a. kohustusi töötajate ees ( VK ja N Y ) kokku summas 2 112,07 eurot, mis tuleneb tasumata avansiaruannetest. Võlgniku bilansis on kajastatud kohustust Maksu- ja Tolliameti ees summas 39 078,72 eurot. Maksu- ja Tolliamet on 14.10.2010.a. korralduse alusel viinud osaühingus läbi kontrolli käibemaksu ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse osas maksustamisperioodil jaanuar kuni september 2010.a. Vastavalt 14.03.2011.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt koostatud kontrollaktile on võlgnik teadlikult ebaõigelt oma raamatupidamises kajastanud arveid OÜ-lt AP ja OÜ-lt RT, mille sisu ei vasta tegelikkusele. Seega kuulusid OÜ APja OÜ R T nimel koostatud arvete alusel tehtud väljamaksed deklareerimisele kui ettevõtlusega mitteseotud kulud, mille tulemusena kuulus OÜ S poolt täiendavalt tasumisele käibemaks kokku 13 870,11 eurot ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaks kokku 22 308,23 eurot. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisuga, samuti kolmandate isikute poolt esitatud andmetega ning hindab OÜ S varade väärtuseks 17.05.2011.a. seisuga kokku ca 300,00 eurot.Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad tema varasid kordades. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste 2(4)
rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et võlgniku makseraskused on saanud alguse ettevõtte alakapitaliseeritusest, olles samal ajal suures sõltuvuses turumuutustest ning müügikäibest. Püsiva maksejõuetuse on toonud kaasa võlgniku juhatuse ja tema poolt volitatud isikute eesmärgipärane käitumine OÜ S maksukohustuste vähendamiseks, mis on toonud kaasa 14.03.2011.a. Maksu- ja Tolliameti poolt koostatud kontrollakti ning täiendavad maksukohustused kokku summas 36 178,34 eurot. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga selles, et OSAÜHINGU S juhatuse liige on rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. 2010.a. juunis oli võlgniku omakapital negatiivne 233 224 krooni, mis on oluliselt alla seaduses sätestatud piiri ning osanikud oleksid pidanud tulenevalt ÄS § 176 otsustama kas osakapitali suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või otsustama osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või esitama viivitamatult pankrotiavalduse. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liige esitas avalduse kohtule alles 21.04.2011. a. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise menetluse käigus on ajutine haldur tuvastanud, et võib esineda tagasivõitmise võimalusi seoses dividendide tasumisega summas 200 000,00 krooni 2010 aasta märtsis, arvestades asjaolu, et võlgniku omakapital langes alla seaduses sätestatud piiri 2010 aasta juunis. Samuti pole välistatud kahjunõude esitamine juhatuse liikme vastu. Samuti vajaksid peale pankroti väljakuulutamist täiendavat analüüsi võlgniku põhivara mahakandmisega seotud asjaolud. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri 3(4)
töötasuks 1 008 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 92 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS §§ 23 ja 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused Indrek Lepsoo kasuks. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista büroole, mille kaudu ajutine halduri tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule S F .
Karin Sonntak Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.