2-10-54446/18 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on oma olemuselt negatoorhagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 tähenduses, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumisest hoidumist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 156 kohaselt tekib omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kohtule tõendina esitatud kinnistusregistri väljavõttest xxxxx kinnistu kohta nähtub, et hageja on kinnistu omanikuna 02.02.2010.a kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 12.02.2010.a (tl 5-6). Eelmise omanikuna nähtub kohtule kanne kostja K. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) kohta. Hageja on oma õiguste rikkumist näinud oma kinnisasja valdamis- ja kasutamisõiguse õigusvastases kitsendamises. Hageja on selgitanud, et kinnistu sihipärane kasutamine ei ole võimalik ilma elektrivarustuseta. Hageja ei saa X OÜ-ga sõlmida liitumislepingut kuna kostja keeldub oma lepingu lõpetamisest (tl 7-8). Hageja hinnangul on kostja tegevus käsitletav hageja omandiõiguse rikkumisega, kuna on tehtud takistus kinnistu sihipärasele kasutamisele. Hageja on esitanud AÕS § 89 alusel kostjale 20.09.2010.a ettepaneku hageja omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks hiljemalt 01.10.2010.a (tl 14), millele kostja ei reageerinud. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Kinnisomandi kitsendused on AÕS § 140 järgi seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. Seadusjärgse kitsenduse aluseks peab olema seadus ja selline kitsendus võib olla seatud üldsuse huvides (n-ö avalik-õiguslik või avalik kitsendus) või konkreetsete isikute (nt naabrite) huvides (eraõiguslik kitsendus). Seadusjärgne kitsendus kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi igakordselt kõigi isikute suhtes kinnistusraamatusse kandmata. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei ole vaidlust avalikes huvides kinnisomandile seatud kitsenduste osas. AÕS § 158 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja –rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kostja on selgitanud kohtule korduvalt, et hageja kinnistul asuva liitumispunkti kaudu on ette nähtud ka xxxxxx kinnistu elektriga varustamine, mistõttu kostja keeldub liitumislepingu lõpetamisest. Kostja on ühendanud kaabli liitumislepingu alusel ehitatud liitumispunkti ning vedanud selle läbi xxxxx kinnistu. Seega võivad kinnisasja omaniku õigused antud juhul olla piiratud eelkõige naaberkinnisasja omaniku õigustega (eraõiguslik seadusjärgne kitsendus). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kuulub elektrienergia mõõtesüsteem xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx piirkonna bilanssi ja teenindada (tl 52). Elektripaigaldis liitumispunktist liituja poole kuulub liitujale ja võrguettevõtja poole võrguettevõtjale. Kohtule nähtub esitatud tõenditest ja kaardimaterjalist liitumispunkti olemasolu ning elektripaigaldis liitumispunktist võrguettevõtja poole. Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millelt nähtuks elektripaigaldise olemasolu liitumispunktist liituja poole. Kostja väited ja viited xxxxxxxxxxxxxxxx 10.09.2010.a kirjale ei tõenda elektripaigaldise reaalset olemasolu. Kohus selgitab kostjale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tehinguga võib kinnisasjale kitsenduse seada asjaõigusena, nt reaalservituudina või isikliku kasutusõigusena. Kohus on seisukohal, et konkreetsetelt kostja (naaberkinnistu omaniku)

huvides tehtav eraõiguslik kitsendus xxxxx kinnistu koormamiseks asjaõigusega AÕS § 641 järgi on võimalik vaid õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkuleppe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemisel kinnistusraamatusse. Seda kinnitab ka AÕS § 141 lg 3, mille järgi kehtib tehinguga seatud kitsendus kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Antud juhul puuduvad kinnistusraamatust nähtuvalt kanded kinnisasjale kitsendusena seatud asjaõiguste kohta. Kostja on selgitanud, et sõlmis xxxxxxxxxxxxx AS-ga lepingud nii xxxxx kui ka xxxxxx kinnistu elektrienergiaga varustamiseks. Kohus selgitab kostjale, et üksnes võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimine kinnisasja omanikuga kinnisasja kasutamise või kasutamisest hoidumise kohta ei koorma kinnisasja, vaid tekitab kokkuleppe sõlmijaile üksnes võlaõiguslikke kohustusi võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes. Kohtule tõendina esitatud: 1) 07.07.2000.a kostja ja xxxxxxxxxxxxx AS sõlmitud liitumislepingust nr xx-x-xx-xxxx-xxx 31), 2) võrguühenduse kasutamise lepingust nr xxxxxxxxx/ 04.08.2000.a (tl 47), 3) elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust nr xxxxxxxx-x/ 04.08.2000.a (tl 58), 4) tarbimiskoha andmikust nr xxxxxxxx / 04.08.2000.a (tl 60) ja 5) avaldusest elektrienergia saamiseks 23.02.2000.a (tl 69) nähtuvalt on liitumine ja tarbimiskoha aadressiks märgitud xxxxxx talu. Kohtule esitatud tsiviilasja materjalidest nähtuvalt asub xxxxxx talu antud juhul xxxxx kinnistul, mitte xxxxxx kinnistul. Kohus on tuvastanud esitatud tõendite põhjal, et elektri tarbimiskohana on kõikides dokumentides märgitud vaid xxxxxx talu (xxxxx kinnistu). Kostja ei ole xxxxxxxxxxxxx AS-le esitanud taotlust xxxxxx kinnistule elektrienergia saamiseks. Kohtule tõendina esitatud 10.06.2010.a liitumistaotlusest (tl 70) ning xxxxxxxxxxxxx AS poolt antud selgitustest nähtuvalt on kostja esitanud taotluse xxxxxx talu liitumispunkti ümberehitamiseks, kuid see on jäänud taotluse staadiumisse (tl 67). Kohus on seisukohal, et kostja poolt xxxxxxxxxxxxx AS-ga sõlmitud lepingute tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS ja TsÜS sätestatust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Kohus selgitab, et elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise leping on mitmepoolne tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Lepingu kohustuslikeks elementideks on tahe, tahteavaldus, lepingu alus ja motiiv. Leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet, mis on tahteavalduse subjektiivseks koosseisutunnuseks. Tahteavalduse objektiivseks koosseisutunnuseks on tahte avaldamine. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sarnane regulatsioon on sätestatud VÕS § 29 lg-s 1, mille kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 kohaselt juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Antud juhul nähtub esitatud tõenditest, et peakaitsme võimsusest ei piisa mõlema kinnistu elektrienergiaga varustamiseks ning xxxxxxxxxxxxx sõlmitud lepingutes on tarbimiskohana märgitud xxxxxx talu (xxxxx kinnistu). Seega asub kohus esitatud tõendite põhjal

seisukohale, et kostja sõlmis 2000.a xxxxxxxxxxxxx AS-ga elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu xxxxxx talu elektrienergiaga varustamiseks. Kostja selgitustest nähtuvalt on hagejale X OÜ poolt 17.08.2010.a välja pakutud erinevaid võimalusi elektrienergiaga xxxxxx talu varustamiseks, nendeks on: 1) kostja esitab võrgu- ja elektrilepingu nr xxxxxxxx lõpetamise avalduse xxxxxxxxxxxxx AS-le ja hageja sõlmib võrgu- ja elektrilepingu olemasoleva liitumispunktiga seonduvalt; 2) kostja esitab olemasoleva liitumispunkti peakaitsme jagamise avalduse. Teostatakse peakaitsme jagamine liitumispunktis ja teise elektriarvestussüsteemi paigaldus ning jagatud osale saab hageja sõlmida võrgu- ja elektrilepingu. Peakaitsme jagamine on tasuline teenus; 3) hageja esitab liitumistaotluse uue liitumispunkti loomiseks (tl 9-10). Kohtule nähtub kostja selgitustest, et peakaitsme jagamist ei võimalda olemasolev võimsus. Kostja arvamuse kohaselt võiks hageja liitumine peakaitsmega olla võimalik juhul, kui hageja katab kõik liitumisega kaasnevad kulud. Kohus on seisukohal, et X OÜ on 17.08.2010.a hagejale xxxxxx talu elektrienergiaga varustamiseks välja pakkunud punktides 2) ja 3) võimalused vaid seetõttu, et kostja ei ole punktis 1) esitatud liitumislepingu ning võrgu- ja elektrilepingu lõpetamisega nõustunud. OÜ X on 20.09.2010.a hageja pöördumisele esitanud vastuse, millest nähtub, et juhul, kui kostja ei esita xxxxxxxxxxxxx lepingu lõpetamise avaldust ei saa xxxxxxxxxxxxx lepingut hagejaga sõlmida (tl 8). X OÜ 17.08.2010.a esitatud vastusest hageja pöördumisele nähtub, et võrguettevõtja võib võrgulepingu üles öelda ja tarbimiskoha võrgust lahti ühendada elektrituruseaduses (ElTS) § 91 lg 1 esitatud juhtudel. X OÜ esitatud selgitustest nähtub, et antud juhul puuduvad nimetatud alused ning seetõttu puudub xxxxxxxxxxxxx AS-il õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks kostjaga. Kohtule nähtuvalt on hageja 25.08.2010.a xxxxxxxxxxxxxxxx esitanud taotluse järelevalve teostamiseks X OÜ tegevuse üle, mis puudutas võrgu- ja elektrilepingu hagejaga sõlmimisest keeldumist (tl 11). xxxxxxxxxxxxxxxx 10.09.2010.a vastusest hagejale selgub, et Konkurentsiamet on järelevalvemenetluses tuvastanud xxxxxxxxxxxxx AS poolse ElTS regulatsiooni kohase täitmise. xxxxxxxxxxxxx AS-il ei ole võimalik kostjaga ühepoolselt lepingut lõpetada tulenevalt ElTS §-des 91 ja 92 sätestatust (tl 12-13). Kohus nõustub, et xxxxxxxxxxxxx AS-il puudub õiguslik alus kostjaga ühepoolselt lepingu ülesütlemiseks. Kohus on seisukohal, et X OÜ poolt hagejale elektrienergia tarbimiseks erinevate võimaluste välja pakkumine on käsitletav lepingueelsete läbirääkimistena VÕS § 14 mõttes. Lepingueelseid läbirääkimisi pidavatel pooltel ei ole kohustust saavutada kokkulepet. VÕS § 14 lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav pool teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Seega on X OÜ täitnud teabe andmise kohustuse hageja ees. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja võimalus xxxxxx talu elektrienergiaga varustamiseks on võimalik antud juhul vaid X OÜ poolt punktides 2) ja 3) pakutud juhtudel. Hageja omandas kohtutäituri poolt korraldatud enampakkumisel 27.01.2010.a. Antud juhul ostis hageja xxxxx kinnistu, millel asus pooleliolev palkmaja ja liitumispunkt elektrienergia tarbimiseks. Kostja oli 2000.a sõlminud elektrienergia tarbimiseks elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu xxxxxx talu elektrienergiaga varustamiseks, seega oli hageja õigustatud lootma, et kostja kellel puudus peale kinnistu võõrandamist õigustatud vajadus elektrienergia tarbimiseks xxxxx kinnistul (xxxxxx talu) esitab võrgu- ja elektrilepingu nr xxxxxxxx lõpetamise avalduse xxxxxxxxxxxxx AS-le ja hageja sõlmib võrgu- ja elektrilepingu olemasoleva liitumispunktiga seonduvalt. Kohus selgitab kostjale, et tulenevalt TsÜS § 138

lg-st 2 ei ole õiguste teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas kohaldub TsÜS § 138 koostoimes AÕS § 89-ga ning sellest tuleneb, et kostja keeldumine nõusoleku andmisest xxxxxx talu elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu lõpetamiseks on lubamatu. Lisaks selgitab kohus kostjale, et hageja on ostnud xxxxx kinnistu ning kohus ei tuvastanud kinnisomandi eraõiguslikk seadusjärgset ega ka tehinguga seatud kitsendusi, seega on asjakohatu kostja väide õiguste tasuta võõrandamise kohta. Asjaolu, et kostja on tasunud xxxxxx talu elektrienergiaga varustamiseks liitumispunkti väljaehitamisega seotud kulud ei anna kostjale alust keelduda nõusoleku andmisest xxxxxx talu elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste osutamise lepingu lõpetamiseks. Kohus on seisukohal, et kuigi naabrite omavaheliste õigussuhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid on igal kinnisasjal prioriteetsed siiski tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Kohus on seisukohal, et juhul, kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Hageja on esitanud nõude asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kostja ja X OÜ vahel sõlmitud võrgu-ja elektrilepingu lõpetamiseks. TsÜS § 698 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohtu hinnangul kohustub kostja peale kinnistu võõrandamist esitama võrgu- ja elektrilepingu nr xxxxxxxx lõpetamise avalduse xxxxxxxxxxxxx AS-le. Kohus on seisukohal, et hageja nõue asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kostja ja X OÜ vahel sõlmitud võrgu-ja elektrilepingu lõpetamiseks tuleb eeltoodud põhjenduse alusel rahuldada. Menetluskulud TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda.