2-11-9853/15 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-11-9853 Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Viru Maakohus 26. augusti 2011.a tagaseljaotsusega, kus jättis otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, rahuldas Marina Golysheva hagi Nikolai Sinjovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Kostja esitas Viru Maakohtule 07.09.2011.a taotluse kohtuotsuse täiendamiseks kirjaldava ja põhjendava osaga. TsMS § 448 lg 4-2 kohaselt kohus täiendab kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Kohus täiendab Viru Maakohtu 26. augusti 2011.a otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on Marina Golysheva hagi Nikolai Sinjovi vastu varalise kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt palub Marina Golysheva kostjalt välja mõista ühekordse materiaalse kahju hüvitamist summas 368,94 eurot. Marina Golysheva põhjendas avaldust sellega, et ta on ostnud kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel korteriomandi ning 23.09.2010.a on ta kinnistusraamatusse sisse kantud korteri omanikuna. Korteri vabastamise viimaseks tähtajaks endisele korteriomanikule Nikolai Sinjov’le oli määratud 06.12.2010.a kuid endine korteriomanik, kostja Nikolai Sinjov, pöördus kohtusse enampakkumise vaidlustamise hagiga. Nikolai Sinjov elab korteris, kuid ei maksa korterimakseid, samas ei võimalda hagejal Marina Golysheval korterit kasutada, millega tekitab Marina Golyshevale varalist kahju. Nikolai Sinjovi poolt hagejale tekitatud kahju koosneb korteriühistu poolt väljastatud arvetest 2010.a. oktoobri, novembri ja detsembri eest üldsummas 143.94 eurot. Nikoali Sinjov kasutab korteriomandit, mis asub mugavas piirkonnas, kolmandal korrusel ja lasteia lähedal. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest, peab hageja õigeks, et Nikolai Sinjov hüvitab hagejale ka korteri üüri, sest ülaltoodud aja jooksul ei ole hagejal olnud võimalust oma korterit kasutada. Vastavalt korteriüüri turuhinnale on sarnase korteri üürihinnaks keskmiselt 45 eurot kuus, mille alusel moodustub kogu summa 225 eurot.

07.aprillil 2011.a esitas kostja Nikolai Sinjov Marina Golysheva hagiavaldusele vastuse. Kostja avalduse kohaselt on hageja varalise kahju hüvitamise nõue liialt suurendatud. Kostja ei nõustunud hageja poolt sissenõutava summa suurusega. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi toimumise ajaks 24.08.2011.a kell 10.00. Kostja sai kohtukutse isiklikult kätte 05. mail 2011.a. Istungile kostja ei ilmunud ning hageja taotlusel lahendab kohus tsiviilasja tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 413 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja poolt kohtule esitatud asjaolude kohaselt ostis Marina Golysheva 21.09.2010.a kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel korteriomandi, mis asub aadressil XXX. 23.09.2011.a kanti Marina Golysheva kinnisturaamatusse käesoleva korteri omanikuna. Korteri vabastamise viimaseks tähtajaks määrati endisele korteriomanikule Nikolai Sinjovile 06.12.2010.a. Kostja keeldus valdust üle andmast. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. 22.03.2011.a teatises märkis hageja, et kostja Nikolai Sinjov elab siiani hagejale kuuluvas korteris, kasutades kõiki kommunaalteenuseid maksmata nende eest. Korteriomanikuna kannab kõik kulud hageja, kasutamata seejuures temale kuuluvat korterit. Samuti kasutab kostja korteriomandit jättes korteriüüri asja kasutamise eest tasumata ja ka hagejal ei ole olnud võimalik korterit kasutada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ühekordse materiaalse kahju hüvitamine