Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Margus Pärna kanda jätta 17 % International Industrial Services OÜ vastuhagilt tasutud riigilõivust. Muud menetluskulud jätta International Industrial Services OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja asus kostja juures tööle 10.05.2010 projektijuhina. Hageja tööülesannete hulka kuulus põhiliselt tööstusseadmete hooldus ja remont, sh potentsiaalsetele klientidele pakkumiste tegemine, müügitöö arendamine, klientidega suhtlemine, arvete koostamine ja klientidele väljastamine jms. Täpselt samasugust tööd tegi hageja firmas ABB kuni töökoha vahetuseni ja tööle asumiseni kostja juures. Tööandja hagejaga kirjalikku töölepingut ei sõlminud. Töötasu kokkuleppeks oli 22 000 krooni kuus. Töötasu suurust saab hageja tõendada temale ABB AS-s makstud töötasuga, mis oli 19 200 krooni kuus. Kostja hagejale maikuu eest töötasu ei maksnud. Kompensatsiooniks tegi kostja esindaja A. Väli hagejale ettepaneku hakata osaühingu juhatuse liikmeks ning hiljem osanikuks. Hageja nõustus sellega ning sai alates 03.06.2010 International Industrial Services OÜ juhatuse liikmeks. Osanikuks hagejal saada ei õnnestunud ja töötasu ei makstud. Selle tõttu ütles hageja 23.09.2010 saadetud erakorralises ülesütlemisavalduses töölepingu üles alates 30.09.2010. Hagejal on saamata töötasu perioodi eest 10.05.2010 kuni 30.09.2010, puhkusehüvitis ja hüvitus töölepingu olulise rikkumise eest. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõuded osaliselt, tunnustades hageja töötamist kostja juures ja sellest tulenevalt töölepingu erakorralist ülesütlemist hageja poolt. Otsusega mõisteti välja saamata töötasu 57 142.90 krooni (3 652.10 eurot), puhkusehüvitis 1 569 krooni (100.28 eurot) ja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, so 12 000 krooni (766.94 eurot). Tööandja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ning pöördus kohtusse. Kostja vastuväited Kostja oma taotluses töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras ei tunnista hageja nõudeid. Hageja ei ole kunagi olnud kostja töötaja, vaid ainult juhatuse liige, kellele ei laiene töölepingu kohta sätestatu. Kuivõrd poolte vahel ei eksisteerinud töösuhet, ei saanud hageja töölepingut erakorraliselt üles öelda. Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamiseks puudus seetõttu vajadus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatud hageja nõuded saamata töötasu ja hüvitiste väljamõistmiseks. Kostjale on arusaamatu, millele tuginedes hindas töövaidluskomisjon hageja võimaliku töötasu suuruseks 12 000 krooni. Kostja vastuhagi Margus Pärn oli alates 03.06. kuni 03.09.2010 International Industrial Services OÜ juhatuse liige. M. Pärn on kasutanud äriühingu rahalisi vahendeid, esitamata selle kohta kuludokumentatsiooni: 19.05.2010 – 2 850 krooni (182.15 eurot); 27.05.2010 – 2 000 krooni (127.82 eurot); 02.06.2010 – 5 000 krooni (319.56 eurot); 21.06.2010 – 10 000 krooni (639.12 eurot); 31.07.2010 – 10 000 krooni (639.12 eurot), 18.08.2010 – 10 000 krooni (639.12 eurot) ja 01.09.2010 – 2 000 krooni (127.82 eurot), kokku 41 850 krooni, so 2 674.70 eurot. Kostja on seisukohal, et M. Pärn on

tekitanud osaühingule juhatuse liikmena kahju. Ta on kasutanud osaühingu raha enda tarbeks, sest ei ole esitanud tehtud kulutuste kohta dokumente. Margus Pärn vaidleb vastuhagile vastu. 19.05.2010 väljavõetud 2 850 krooniga ostis hageja kostjale siirdevankri Forankra Baltic OÜ-st sularaha eest. Müüjal puudus pangakaardiga tasumise võimalus. Tõendiks on arve 2001221, mis on edastatud tööandja raamatupidamisse. Selle siirdevankri müüs International Industrial Services OÜ 01.06.2010 edasi Anne Soojus AS-le kallima hinnaga, teenides kasumit. Ostja tasus seadme eest 15.06.2010, mis nähtub konto väljavõttest. Kõik ülejäänud summad vastuhagis on seotud sõiduauto Opel Zafira reg märgiga XXXX müügilepinguga. M. Pärn müüs International Industrial Services OÜ-le nimetatud sõiduki ja ostja kohustus tasuma müügihinna 80 000 krooni (5 112.90 eurot) 20 000 krooni suuruste maksetena. M. Pärn sai auto eest 2 492.55 eurot. Vastavalt müügilepingule oli M. Pärnal õigus kostja poolt müügihinna tasumata jätmise korral leping ühepoolselt üles öelda, kusjuures temal on õigus saada tagasi müüdud sõiduk ja jätta endale müügilepingu kohaselt tasutud summad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 kohaselt Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud dokumente (TVK tl 3-18), mille kohaselt on M. Pärn tööandja nimel teinud pakkumisi, on esitanud arveid teostatud diagnostika ja remondi eest, on olnud märgitud töökorraldust puudutava kontaktisikuna tööandja poolt sõlmitud profülaktiliste hooldustööde lepingus jne. Kohtuistungil vande all antud ütluste kohaselt käis M. Pärn objektidel, tegi füüsilist tööd, kuid valmistas ka projekte ette. Kui keegi tellis mootori remondi, läks kohale, vaatas töö üle ja tegi pakkumise. Tunnistaja K.S. antud ütluste kohaselt käis ta kostja juures õpetamas Margust (Pärna - kohtu märkus). Tunnistaja õpetas, kuidas kontrollida elektrimootorites isolatsiooni takistust. Lisaks nägi tunnistaja M. Pärna töötamas Anne Soojuses, kus viimane remontis mingit pumpa, ja Balti Klaasis, kus tegi diagnostikat. M. Pärn töötas siis International Industrial Services OÜ-s, sest kandis vastava embleemiga tööriietust. Kohus on seisukohal, et M. Pärna poolt tööandja juures tehtud töö oli selline, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, seega oli tegemist töölepinguga. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. M. Pärna tööülesannete sisu ei kattu äriühingu juhatuse liikme esindus- ja juhtimisfunktsiooniga. TVK tl-l 21 oleva teate kohaselt on ABB AS lõpetanud M. Pärnaga sõlmitud töölepingu 07.05.2010. Kostja vastuväidete ja esitatud dokumentide kohaselt on M. Pärn väljastanud International Industrial Services OÜ nimel arveid juba enne 10.05.2010. Kohus on seisukohal, et see asjaolu ei välista M. Pärna tööle asumist kostja juures alates 10.05.2010. Hageja ei väidagi, et ta juba varem, so ABB AS-s töötamise ajal töötas kostja juures. Hageja taotleb töösuhte tuvastamist alates 10.05.2010 ja kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ei saanud alates 10.05.2010 kostja juures tööle asuda ning ei töötanud tegelikult kostja juures. International Industrial Services OÜ ei ole Margus Pärna esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust vaidlustanud. TLS § 105 lg 1 kohaselt Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt Kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Tööandja, jättes vaidlustamata töötaja esitatud ülesütlemisavalduse põhjusel, et väidetavalt ei ole töölepingut üldse sõlmitud, võtab endale riski, et kohus või töövaidluskomisjon

tuvastab siiski töölepingu olemasolu ja sellest tulenevalt töölepingu erakorralisest ülesütlemisest tulenevad kohustused hüvitiste maksmiseks. M. Pärn on töölepingu kehtivalt üles öelnud alates 30.09.2010 TLS § 91 lg 2 p 2 järgi (TVK tl 30), ülesütlemine on selle vaidlustamata jätmise tõttu kehtiv. TLS § 100 lg 4 kohaselt Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Töötaja eelviidatud ülesütlemisavalduse kohaselt rikkus tööandja töölepingut sellega, et ta pikema aja jooksul ei maksnud töötajale kokkulepitud töötasu ning temale ei ole viimasel ajal antud ka tööd. Kirjaliku töölepingu puudumise tõttu ei ole hagejal võimalik tõendada kokkulepitud töötasu suurust. Hageja tugineb töötasule, mida ta sai AS-s ABB töötades, so 19 200 krooni kuus. Kostja on seisukohal, et töövaidluskomisjoni otsuses toodud 12 000 krooni suurune töötasu on motiveerimata. Kohus on seisukohal, et 12 000 krooni suurune kuutöötasu on antud asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud, International Industrial Services OÜ-s tegi M. Pärn töid alates füüsilisest tööst kuni müügi- ja raamatupidamise tööni, nähtuvalt tema ütlustest ja esitatud kirjalikest tõenditest. M. Pärna ütluse kohaselt käis ta objektidel, tegi füüsilist tööd, valmistas projekte ette. Kui keegi tellis mootori remondi, läks kohale vaatas töö üle ja tegi pakkumise. Tegi hoolduslepingute pakkumisi. Kui kliendid helistasid, läks kohale, vaatas asja üle ja ütles kui palju parandamine maksma läheb. Parandas ise, tellis selleks vajaliku materjali. Tegi diagnostika pakkumise, kui tellimus tuli, täitis selle ise. Tegi ka müügitööd, tegi laagrite vahetust, hooldusremonti. Ostis äriühingule elektrimootoreid ja müüs neid edasi. Tellis tööks vajalikke materjale, koostas arveid. Tunnistaja K.S. antud ütluste kohaselt teeb tema elektrimootorite seadmete hooldust klientide juures. Klientide otsimisega tegeleb Margus (Pärn – kohtu märkus). Tunnistaja netotöötasu on ca 350 eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest tulenevalt saab asuda seisukohale, et hageja mitmekesised tööülesanded kostja juures oleksid vastavuses tunnistaja töötasuga, kes teeb ainult töölise tööd, või muu väiksema palgamääraga kui keskmine töötasu. Kostja ei ole ümber lükanud ühtegi kirjalikku tõendit (TVK tl 3-18), mida hageja on esitanud oma tööülesannete küllaltki laia ringi tõendamiseks. M. Pärn on teinud koostööpakkumisi, esitanud arveid, on märgitud tööandja poolseks kontaktisikuks pikaajalises profülaktiliste hooldustööde lepingus jms. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et M. Pärna mõistlik töötasu International Industrial Services OÜ-s võis olla ligikaudu Eesti keskmine töötasu. Statistikaameti andmetel oli Eesti Vabariigis keskmine palk 2010. aastal 12 397 krooni. Kohus on seisukohal, et kuigi tööandja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuses määratud töötasu väidetavalt liigse suuruse, ei saa hageja nõuda otsuses märgitust suuremat töötasu, sest ta ei ole pöördunud hagiga kohtusse ühe kuu jooksul töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamisest (ITLS § 24 lg 1). ITLS § 24 lg 3 kohaselt Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Kohus saab, tulenevalt kostja esitatud taotlusest vaadata töövaidlus läbi hagimenetluse korras, hinnata hageja töötasu suuruse põhjendatust kuni 12 000 kroonini. Töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata jäetud töötasu nõude osas oleks hageja pidanud tähtaegselt esitama hagi kohtusse. Margus Pärnal on saamata töötasu perioodi eest 10.05.2010 kuni 30.09.2010 summas ((12000:21x16)+(4x12000)) 57 142.90 krooni, so 3 652.10 eurot. Arvestades M. Pärna lühiajalist töötamist kostja juures on mõistlik ja põhjendatud 1 kuu keskmise palga suurune hüvitus. Hüvituse vähendamiseks ei ole esitatud ühtegi mõjuvat põhjust. Tööandja lihtsalt ei ole maksnud töötajale tema töö eest tasu. Hageja ei saa käesolevas

menetluses nõuda suuremat hüvitust, sest ei pöördunud 30 päeva jooksul hagiga kohtusse töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt rahuldamata jäetud nõudes. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt on töötaja iga-aastane puhkus 28 kalendripäeva. Hageja töötas 5 kuud, seega oli tal õigus saada hüvitust kasutamata põhipuhkuse eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta on saatnud hageja puhkusele ning on maksnud hagejale puhkusetasu. Kohus rahuldab hageja nõude puhkusehüvitise saamiseks 100.28 euro ulatuses. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4 519.32 eurot. Kostja vastuhagi on osaliselt põhjendatud. Kostja on vastuhagis asunud seisukohale, et M. Pärn vastutab International Industrial Services OÜ rahaliste vahendite kasutamise eest juhatuse liikmena. Vaidlust ei ole selle üle, et M. Pärn oli kostja juhatuse liige 03.06.2010 kuni 03.09.2010. Juhatuse liikmena oli M. Pärnal õigus kasutada International Industrial Services OÜ rahalisi vahendeid äriühingu kohustuste täitmiseks, sealhulgas ka 15.05.2010 sõlmitud sõiduki Opel Zafira, reg märgiga XXX müügilepingust (tl 51) tulenevate kohustuste täitmiseks. Müügilepingu p 3.2. kohaselt kohustus International Industrial Services OÜ tasuma M. Pärnale iga kuu 3. kuupäevaks 20 000 krooni sularahas. Seega oli M. Pärnal õiguslik alus (müügileping) saada äriühingult alates 03.06.2010 nelja kuu jooksul igas kuus 20 000 krooni müüdud sõiduki eest tasumisena. M. Pärna poolt alates 21. juunist 2010 kuni

mittesihipärane kasutamine ja äriühingule tekkinud kahju on põhjuslikus seoses. Kahju suurus on tõendatud äriühingu konto väljavõttega tl-l 39 19.05., 27.05. ja 02.06.2010 toimunud sularaha väljavõtmise kohta. M. Pärn on vande all antud ütluses kinnitanud tema poolt nimetatud summade väljavõtmist ning ta ei osanud anda selgitust või esitada tõendeid saadud raha kasutamise kohta äriühingu vajaduste tarbeks. M. Pärna ütluse kohaselt oli kokku lepitud, et ta võtab iga kuu sealt 10 000 krooni välja auto remondiks ja kütuse ostmiseks. Samas M. Pärn ei võtnud ühtegi kuludokumenti müüjatelt või teenuse osutajatelt ning ei edastanud dokumente äriühingu raamatupidamisele, mis võimaldaks kanda väljavõetud summad äriühingu kuludesse. Vastuhagi tuleb rahuldada (19.90+2000+5000) 7019.90 krooni, so 448.65 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja on pöördunud kohtusse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kohus on tuvastanud töösuhte olemasolu poolte vahel, töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse ning ei ole vähendanud töövaidluskomisjoni otsusega töötaja kasuks välja mõistetud summade suurust. Kostja poolt vaidlustatud osas on töötaja nõue rahuldatud. Vastuhagi on rahuldatud ca 17 % ulatuses. Kohus on seisukohal, et vastuhagi osalise rahuldamise tõttu tuleb Margus Pärna kanda jätta 17 % vastuhagi eest tasutud riigilõivust. M. Pärna õigusabi ja kõik muud menetluskulud tuleb hagi rahuldamise ja vastuhagi väikeses ulatuses rahuldamise tõttu jätta International Industrial Services OÜ kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.