Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 219 sätestatust esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(5)

2-11-22066

ASJAOLUD

R V esitas 12. mail 2011.a Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri Andrei Krek otsuse peale. Kaebus oli esitatud puudustega, mille kõrvaldamiseks kohus andis täiendava tähtaja ja lahendas menetlusabi taotluse. Kaebus võeti menetlusse 16.08.2011.a. Kohus pidas vajalikuks kohustada kohtutäitur Andrei Krek’i esitama kaebusel kohta kirjaliku seisukoha, mille korrektne versioon laekus kohtusse 30.08.2011.a. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 218 lg 2 lahendab kohus kaebuse kohtutäituri tegevusele hagita menetluses 15 päeva jooksul kaebuse esitamisest alates. Kuna täituri arvamus jõudis kohtusse enam kui 15 päeva möödumisel kaebuse esitamisest, lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses esimesel võimalusel s.o. 06.09.2011.a. Kaebuse asjaolud Kaebusest nähtub, et R V on kahel korral karistatud rahatrahviga väärteoasjas nr 2330,08,010964, otsus jõustus 13.08.2008.a ja 2330,08,010951, otsus jõustus 13.08.2008.a. Täitemenetlus nr 066/2009/1152 oli alustatud kohtutäitur Andrei Kreki poolt 06.04.2009.a. võlgniku R V suhtes Ida Politseiprefektuuri 13.08.2008.a otsuse väärteoasjas nr 233008010951005 ning Ida Politseiprefektuuri täitmisavalduse alusel. Täitemenetlus nr 066/2009/1154 oli alustatud kohtutäitur Andrei Kreki poolt 06.04.2009.a. võlgniku R V suhtes Ida Politseiprefektuuri 13.08.2008.a otsuse väärteoasjas nr 233008010964010 ning Ida Politseiprefektuuri täitmisavalduse alusel. Kohtutäituri otsustega 08.04.2011 ja 26.04.2011.A. ei kohaldatud aegumist, millega täitur rikkus Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 5 sätestatud keeldu halvendada isiku olukorda tagasiulatuvalt. Avaldaja on seisukohal, et tema vastu algatatud täitemenetluse nõuetele tuleks kohaldada enne 13.12.2009.a. kehtinud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud aegumise tähtaega. Seoses sellega taotleb avaldaja kohtutäituri otsuse tühistamist ja aegumise kohaldamist täituri menetluses olevatele väärteotrahvi nõuetele. R V on seisuskohal, et otsuste täitmine käesoleval ajal toimub ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuste täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga.

Kohtutäituri vastus Kohtutäituri vastusest kaebusele nähtub, et täitur ei võta võlgniku 12.05.2011.a kaebust õigeks ning palun jätta see rahuldamata. Täitur jääb oma 08.04.2011.a ja 26.04.2011.täiteasjades nr 066/2009/1152 ning 066/2009/1154 otsustes avaldatud arvamuse juurde ning põhjendab seda alljärgnevalt: Karistusseadustiku § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kaebuse esitamise hetkel ei olnud 4-aastane tähtaeg möödunud, seega kohtutäitur on õiguslikult jätnud võlgniku avalduse aegumise kohaldamisest rahuldamata. Karistusseadustiku § 5 sätestab karistuse raskendamise. Kohtutäitur on seisukohal, et antud juhul ei saa rääkida karistuse raskendamisest. Seadus ei sätesta karistuse raskendamist, ning karistus (rahatrahvide summa) ei olnud raskendatud. Karistuse raskendamist ei toimu. 2(5)

2-11-22066 Peale 01.01.2010.a karistusseadustiku §-i 82 uue redaktsiooni jõustumist, täpsustab seadus aegumise regulatsiooni (mis omal korral ei halvenda isiku olukorda). Karistusseadustiku § 82 lg1 p3 sätestas kuni 31.12.2009: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Alates 01.01.2010.a sätestab karistusseadustiku § 82 lg1 p3: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Alates 01.01.2010.a jõustus uus karistuseadustiku §-i 82 lõige 4, mis täpsustab aegumistähtaega: täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kuigi kuni 31.12.2009.a kehtinud karistusseadustiku redaktsioon ei ole üldsegi sätestanud aegumistähtaega väärteomenetluste otsuste suhtes, mille alusel on alustatud täitemenetlus, jõudis Riigikohus seisukohale, et tuleb ka selliste otsuste aegumisel, mille alusel viiakse läbi täitemenetlus, rakendada karistusseadustiku § 82 lg1 punktis 3 sätestatud aegumistähtaega sõltumata sellest kas täitemenetlus on alustatud või mitte. (Riigikohtu 02.10.2008.a otsus nr 3-1-1-51-08). Nõuetele, mis ei olnud aegunud ajaks, mil muutus aegumistähtaega reguleeriv seadus, kohaldub seadus uues redaktsioonis. See tähendab, et esmalt tuleb kontrollida, millal toimuks aegumine karistusseadustiku endise redaktsiooni kohaselt. Väärteo otsus nr 233008010951005 on tehtud 13.08.2008.a., jõustunud 07.09.2008.a. Seega ei asuta väärteo otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Niisiis saaks aegumisest rääkida alates 07. märtsist 2010.a. Kuna seisuga 01.01.2010.a ei olnud otsuse täitmine aegunud, rakendub selle otsuse suhtes karistusseadustiku regulatsioon, mis kehtib alates 01.01.2010.a. 01.01.2010.a. muutus karistusseadustiku § 82 ja selle lg 4 järgi on täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmiseks aega 4 aastat arvates otsuse jõustumisest. Neil asjaoludel ei ole rahatrahvide sissenõudmine aegunud ja täitemenetlus nr 066/2009/1152 ei kuulu lõpetamisele. Väärteo otsus nr 233008010964010 on tehtud 13.08.2008.a., jõustunud 07.09.2008.a. Seega ei asuta väärteo otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Niisiis saaks aegumisest rääkida alates 07. märtsist 2010.a. Kuna seisuga 01.01.2010.a ei olnud otsuse täitmine aegunud, rakendub selle otsuse suhtes karistusseadustiku regulatsioon, mis kehtib alates 01.01.2010.a. 01.01.2010.a. muutus karistusseadustiku § 82 ja selle lg 4 järgi on täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmiseks aega 4 aastat arvates otsuse jõustumisest. Neil asjaoludel ei ole rahatrahvide sissenõudmine aegunud ja täitemenetlus nr 066/2009/1152 ei kuulu lõpetamisele. Kohtutäitur peab vajalikuks ära märkida, et kohtud rakendavad samamoodi karistusseadustiku 01.01.2010.a redaktsiooni jõustumise hetkel aegumata kohtulahendites uues redaktsioonis kehtestatud aegumistähtaega (vt näiteks Tartu Maakohtu 29.06.2010.a otsust nr 1-10-140, lisa 1).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Antud kaebuse lahendamisel on kohtu arvates olulisimaks küsimuseks, kas aegumise küsimuse puhul kuulub tingimusteta kohaldamisele KarS §5 lg 2 toodud üldsäte või tuleks aegumise korral kohaldada olemasoleva karistuse kehtivuse aegumisperioodil muudetud KArS §-s 82 sätteid. 3(5)

2-11-22066 Esmalt käsitleb kohus KarS § 5 kohaldamise printsiipe. KarS § 5 sätestab kriminaalõiguse ajalise kehtivuse aluspõhimõtte, mis kehtib ainult materiaalõiguses. KarS 82 lg 1 p 3 on materiaalõiguse norm, mis paikneb üldsätete 6 peatükis „Aegumine“. Tegemist on materiaalõiguses sätestatud, kuid õiguslikult menetlusõiguslikku tagajärgi omava õigusinstituudiga. Aegumise alus on materiaalõiguslik, kuid realiseerumine menetlusõiguslik.: aegumistähtaja möödumine on menetlustakistuseks, menetlust välistavaks asjaoluks. Aegumissätte kohaldamise korral on tegemist materiaalõigusnormi kohaldamisega, millega välistatakse menetlusõiguslik tagajärg. Kuna aegumisega vabastab isik karistuse kandmisest, tuleb lähtudes KarS § 5 lg 2 sõnastusest kohtul võtta seisukoht, kas tegemist on muul viisil isiku olukorra raskendamisega. KarS § 5 lg 2 sätestab kategooriliselt, et tagasiulatuvat jõudu ei ole seadusel, mis muul viisil halvendab isiku olukorda. KarS § 82 on materiaalõiguse norm, mis käsitleb karistuse aegumist, seega lahendab kohus küsimuse, kas KarS § 82 lag 1 p 3 muutumine 01.01.2010.a. jõustunud uue redaktsiooniga halvendab isiku olukorda KarS § 5 lg 2 mõttes. Kohus võrdleb erinevate redaktsioonide sõnastusi: KarS § 82 lg 1 p 3 sätestas kuni 31.12.2009: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest.

Alates 01.01.2010.a. sätestab KarS § 82 lg.1 p 3: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Samuti lisati 01.01.2010.a. redaktsiooniga KarS § 82 lg.4: täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Kohus on seisukohal, et aegumise kohaldamisega vabaneb isik seadusega talle pandud kohustusest - karistuse täitmisest. Karistuse aegumistähtaja pikendamine paneb karistatud isikule võrreldes varasema redaktsiooniga märksa pikemaajalise karistuse täitmise kohustuse. Kohustuse täimise aegumise tähtaja pikendamine kaheksateistkümnelt kuult nelja aastani on kahtlemata isiku olukorra halvendamine võrreldes karistuse määramise ajal kehtinud materiaalõigusnormiga. Seega halvendab KarS § 82 lg 1 p 3 ja lg 4 kohaldamine kohtutäituri poolt Roman Veevo olukorda, võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ning tegemist on lubamatu riivega KarS §5 lg 2 sätestatud karistusõiguse aluspõhimõttega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt KarS § 5 lg 3 ei ole võimalik kohaldada juba jõustunud karistuse suhtest tagasiulatuvalt isiku olukorda halvendavat materiaalõigusnormi – KarS §82 lg 1 p 3 ja § 82 lg 4. Tulenevalt KarS § 5 lg 1 toodud üldpõhimõttest tuleb kohaldada teo toimepanemise ajal kehtinud (ja isiku suhtes soodsamat) sätet, ning lugeda teo toimepanemise ja karistuse jõustumise ajal kehtinud KarS § 81 lg 1 p 3 redaktsioonist tulenevalt karistuse täitmine aegunuks. Tulenevalt TMS § 207 lg 1 Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

4(5)

2-11-22066 Kohus on seisukohal, et R V kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtutäitur Andrei Kreki 08.04.2011.a. ja 26.04.2011.a. otsused täiteasjades nr 066/2009/1152 ja 066/2009/1154 kuuluvad tühistamisele ning täitemenetlus tuleb lõpetada

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuigi kohus teeb määruse avaldaja huvides, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.