Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Määruse avaldamine Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Viru Maakohtu registriosakonnale ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamise osas. 1(6)

2-11-37393

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. (PankrS § 29 lg 6). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7). Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 661 lg 2).

ASJAOLUD

Narva linn esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse A T pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ei kata surnud A T vara varal lasuvaid kohustusi, mistõttu tuleb välja kuulutada pärandvara pankrot. Viru Maakohtu 16.08.2011.a. kohtumäärusega (tsiviilasi nr. 2-11-37393) võeti menetlusse Narva linna pankrotiavaldus A T pärandvara pankroti väljakuulutamiseks ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villers. 27.08.2011.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande.

Ajutise pankrotihalduri aruanne Vastavalt Narva notar Tatjana Boitsova asendaja Anna Izmalkova poolt 25.07.2011 koostatud ja tõestatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele (not.reg.nr. 2793) on 20.11.2010.a. surnud A T (XXX) kogu vara pärijaks Narva linn (lisa 1). Viidatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sealhulgas kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Eraldi vara loetelu pärimisõiguse tunnistuses ei olnud märgitud. Pärandvara väärtuse ja täitmata jäänud kohustuste määramiseks oli koostatud inventuur Narva kohtutäitur Andrei Krek poolt. Vastavalt pärandvara kohta 19.07.2011.a. läbi viidud inventuurile (lisa 2) on tuvastatud, et pärandvara ei kata võlgniku kohustusi. Koostatud inventuuriakt on pärijale aluseks pankrotiavalduse esitamiseks vastavalt PankrS § 9 lõikele 2.

2-11-37393 AS Eesti Krediidipank, konto nr XXX (maksekonto), kontojääk seisuga 16.08.2011.a. on

9,90 EUR.

• Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) andmetel on A T avatud pensionikonto nr 99802893808, konto saldo on 291,541 Kohustuslik Pensionifond Sampo Pension 50 osakut. Danske Bank A/S Eesti filiaali teatise kohaselt on A T nimetatud osakud, ühe oosaku puhasväärtus on 1,00394 EUR. Seega on kokku osakute väärtus 292,60 EUR. (kontohaldur on väljendanud ajutisele pankrotihaldurile seisukoha, mille kohaselt ei kuulu pensionifondi osakud pankrotivara hulka. Pankrotihaldur nimetatud seisukohta ei jaga, kuid käesoleva aruande koostamise ajal ei arvesta ka nimetatud osakuid vara väärtuse hulka, kuna nende sissenõudmise tulemus ei ole teda) Kokku on pärandvara hulgas teadaolevalt rahalisi vahendeid 16.08.2011.a. seisuga 9,99 eurot. •

33,87 EUR.

• Kohtutäitur Krista Järvet menetluses täitemenetlus 167/2007/42,38 AS Julianuse Inkasso Agentuur nõudes summas 375,90 EUR.

2-11-37393

Vara tagasivõitmine Vara tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. A T pärandvara varaline seis Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad A T pärandvara kohustused varasid summas 1 092,02 eurot. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et A T pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu kui võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg.1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg. 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 136 lg.1 alusel on pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on kohalik omavalitsusüksus. PärS § 143 lg.1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 142 lg.6 alusel, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kuna PankrS ei kehtesta eriregulatsiooni pärandvara pankrotimenetluse osas, võib pärandvara pankrotiavaldust käsitleda võlgniku pankrotiavaldusena (pärija on võlgniku õiguste ja kohustuste seadusjärgne omandaja, PärS sätestatud erisustega). PankrS § 23 lg.4 alusel kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutises menetluses on tuvastatud, et pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ega võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 4(6)

2-11-37393

Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 30 lg 1 palub haldur: • Lõpetada A T pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; • PankrS § 23 ja PärS sätete alusel mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele pankrotiavalduse esitajalt, s.o. Narva linnalt või alternatiivselt määrata ajutise pankrotihalduri tasu osaliselt, so summas 397 eurot, hüvitamisele riigi vahenditest;

Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 30.08.2011.a kohtuistungil. Avaldaja, Narva Linnavalitsus, oli seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti väljakuulutamata raugemise tõttu. 16.08.2011.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate A T pärandvara pankrotimenetluse algatamise kohta. Kohus ei ole määranud võlausaldajatele läbi Ametlike Teadaannete deposiidi tasumise kohustust, kuna kohus ei pea antud tsiviilasjas menetluslikult otstarbekaks tagada menetluse jätkumist ja vältida menetluse raugemist. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas on menetluse lõpetamist raugemisega vajalik ja otstarbekaks.

Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (1102,02 eurot) märkimisväärselt ületavad võlgniku vara (ajutise halduri kogutud andmetel on 9,99 eurot) ning võlgnikul puudub võimalus võlgnetavate kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid ega võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Samuti ei ole pankrotihaldur tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmise esitamise võimalusi pankrotimenetluses. 5(6)

2-11-37393 PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija L T. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 8,5 tundi, tunnitasuga 85 eurot, mis teeb halduri tasuks summa 722,50 (seitsesada kakskümmend kaks koma viiskümmend) eurot, millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud füüsilise isiku tulumaks ning kogumispension (lisandub sotsiaalmaks summas 238,42 eurot). Ajutise pankrotihalduri büroo poolt kantud kulutused on summas 84,43 eurot (koos käibemaksuga) välja mõista Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner OÜ-le (arvelduskonto XXX Swedbank), mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 722,50 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 84,43 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas PankrS § 23 lg 4 hüvitada riigi vahenditest.

Leanika Tamm Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.