Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht

Piret Rõuk 05. september 2011.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-11-1653

Tsiviilasi, hageja nõue

SS hagi VEOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud palga ja hüvitise väljamõistmiseks

Menetlustoimingud

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SS(isikukood: XXX elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post. [email protected]) Kostja: VEOÜ (registrikood: XXX asukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Valeri Semjonov (e-post: [email protected])

Resolutsioon

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

29. august 2011.a, Tallinnas, Kentmanni kohtumajas

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust.

Kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on SS hagi VEOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud palga ja hüvitise väljamõistmiseks.

29.08.2011.a kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Pooled soovivad loobuda määruskaebuse esitamise võimalusest. Kostja esitas taotluse tagastada menetluses tasutud riigilõiv kontole, millelt see on tasutud, s.o pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu see kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. Kohus välistab TsMS 661 lg 4 alusel ja tulenevalt poolte kokkuleppest kohtumääruse edasikaebamise võimaluse. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus SS hagis VEOÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud palga ja hüvitise väljamõistmiseks lõpetamisele. 11.05.2011.a määruses on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et kuigi riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p-s 1 ei ole hageja taotletud hüvitisi otsesõnu loetletud, on sellised nõuded riigilõivuvabad, kuna need on seotud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega. Põhjendatud ei ole tõlgendada RLS § 22 lg 2 p 1 selliselt, et lisaks töötasu- või palganõudele ning ennistamise ja formuleeringu muutmise nõudele on riigilõivu tasumisest vabastatud üksnes nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Juhul, kui töötaja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu tööandjalt hüvitisi, ei ole töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise iseseisvaks hagi esemeks. Töötaja eesmärgiks sellisel juhul on saada tööandjalt töölepingu ülesütlemise tühisusest tulenevaid hüvitisi. Kolleegium leiab, et riigilõivuvabad on ka töötaja hüvitisnõuded, mille rahuldamise eeldusena peab kohus tuvastama kohtuotsuse põhjendavas osas töölepingu ülesütlemise tühisuse. Riigikohtu seisukohast tulenevalt on kohus ekslikult kohustanud kostjat tasuma riigilõivu nõudelt, mis on vastavalt riigilõivuseaduse RLS § 22 lg 1 p-le 1 riigilõivu tasumisest vabastatud ning kostjale tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv tagastada. Juhindudes TsMS § 150 lg 1 p 1 tuleb kostjale tagastada enamtasutud riigilõiv. Kostja tasus 383,46 eurot riigilõivu 16.02.2011.a maksekorraldusega nr 1619 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072123. Kostja taotlusel kuulub riigilõiv 383,46 eurot tagastamisele pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. Riigilõivu tagastab Kohtute Raamatupidamiskeskus.