2-10-7407/29 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-7407 Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjatele. Asjaolud ja menetluse käik 15.02.2010.a esitas Swedbank Liising Aktsiaselts kohtule maksekäsu kiiremenetluse avalduse R D vastu 73 834,30 krooni saamiseks. 25.08.2010.a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis Swedbank Liising Aktsiaseltsi nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13.09.2010.a võttis kohus Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi menetlusse. Hagiavalduses palus hageja mõista R D välja Ida Servis Grupp OÜ ja R D vahel sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingutest: 03.05.2008.a nr 541/203058; 11.08.2008.a nr 541/202197 ja 18.08.2008.a nr 541/213425, tulenev võlgnevus summas 72 177,21 krooni (4 612,96 eurot) ning viivised protsendina põhinõudelt (63 103,31 krooni) alates 07.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress - 7% aastas). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas hagi osaliselt summas 34 805,87 krooni. Ta ei tunnistanud lepingust nr 541/213425 tulenevaid nõudeid summas 37 371,34 krooni. 18.08.2011.a kohtuistungil esitas hageja esindaja taotluse nõude vähendamiseks. Taotluse kohaselt seoses sellega, et 14.07.2011.a tasus Ida-Servis Grupp OÜ lepingu nr 541/213425 võlgnevuse täielikult, moodustab 16.08.2011.a seisuga kostja võlgnevus kokku 2 377,29 eurot, s.h: - lepingust nr 541/203058 tulenev võlgnevus kokku 722,82 eurot (põhiosa 605,26 eurot, intress 10.09 eurot, põhiosa viivis 101,08 eurot ajavahemiku 21.07.2009 - 16.08.2011 eest ja menetlustasu 6,39 eurot); - lepingulst nr 541/212497 tulenev võlgnevus kokku 1 654,47 eurot (põhiosa 1 344,90 eurot, intress 78,57 eurot ajavahemiku 15.11.2008.a kuni 15.02.2009 eest, menetlustasu 6,39 eurot ja põhiosa viivis 224,61 eurot ajavahemiku 21.07.2009 - 16.08.2010.a eest). Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Pooled avaldasid, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud ning kohus on selle protokollinud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist 2/3

2-10-7407 kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasta. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 8 500 krooni (543,25 eurot), millest pool taotleb hageja tagastada TsMS § 150 lg 3 p 3 alusel. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja menetluskuluna pool hageja poolt tasutud riigilõivust 271,62 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude tagastamine 15.02.2010.a maksis Swedbank Liising Aktsiaselts Rahandusministeeriumi kontole XXX (viitenumber 2900072369) riigilõivu 1 893,10 krooni. 07.09.2010.a maksis hageja täiendavalt oma kontolt nr XXX Rahandusministeeriumi kontole nr XXX (viitenumber 2900072136) riigilõivu summas 6 609,90 krooni. Seega kokku on hageja tasunud riigilõivu 8 500 krooni ehk 543,25 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 ning lg 4 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, so 271,63 eurot Swedbank Liising Aktsiaseltsi kontole nr XXX.