Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 26.11.2007 sõlmitud laenulepingu alusel tasumisele kuuluv võlgnevus 383.46 eurot ( kolmsada kaheksakümmend kolm eurot ja 46 senti, s.o 6000.00 Eesti krooni), millest põhivõlgnevus moodustab 191.73 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti, s.o 3000.00 Eesti krooni), intress 43.14 eurot (nelikümmend kolm eurot ja 14 senti, s.o 675.00 Eesti krooni) ja viivis 148.59 eurot (ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 59 senti, s.o 2325.00 Eesti krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda menetluskulud: s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750.00 Eesti krooni, hagimenetluses tasutud riigilõiv 1000.00 Eesti krooni, õigusabikulud 63.91 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26.76 eurot ja tasu menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot. Kostja vastuväited Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 317 lg 5 alusel 10.07.2011. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, hagimenetluses tasutud riigilõiv, õigusabikulud, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest ja tasu menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hagimenetluses ei õnnestunud kohtutäituril kostjale dokumente kätte toimetada ning kohtutäitur nõudis tasu 15.30 eurot. Seega kuulub kostjalt hagimenetluses kohtutäiturile tasutud summana välja mõistmisele 15.30 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.