lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-22473/7

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 31.08.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-22473/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1358
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-22473

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse avaldamise aeg ja koht Tsiviilasja number

31. august 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi

AS TK hagi IN vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

2-11-22473

850,56 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS TK(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Ene Solovjev (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja IN(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi.

1.Välja mõista IN’lt põhivõlgnevus 850,56 (kaheksasada viiskümmend eurot ja 56 senti) eurot ja viivis 252,43 (kakssada viiskümmend kaks eurot ja 43 senti) eurot AS TK kasuks.
2.Välja mõista IN’lt viivis 0,15% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest, s.o 13.05.2011, kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni AS TK kasuks.

Menetluskulude jaotus

3.Välja mõista IN’lt menetluskulud 529,66 (viissada kakskümmend üheksa eurot ja 66 senti) eurot (sh riigilõiv 191,73 eurot, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot ja õigusabikulud 290 eurot) AS TK kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-11-22473 Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 850,56 eurot, viivise 252,43 eurot, viivise 0,15% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ning menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.
2.Kostjale kuulub korteriomand aadressil Tallinn, XXX, alates 15.02.2007 kande tegemisest kinnistusraamatusse. Hageja teenuste kasutamisest alates korteriomandi omandamisest kehtivad kostja ja hageja vahelistes suhtes hageja üldtingimused. Kostja tarbib hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus vastavalt korteri üldpindala m2 korrutada soojusenergia tariifiga. Hageja esitab kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega (pangarekvisiidid). Kostja kasutab aga hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele, ei ole kostja teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja on saanud teenust ja ei ole täitnud selle eest tasumise kohustust, siis on kostja lepingut rikkunud. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 850,56 euro perioodi 06.02.2010-06.04.2011 eest. Hageja selgitab, et kuigi kohtule esitatud arved on kokku suuremas summas, on kostja on teinud 02.03.2010 makse summas 29,62 eurot ning 19.07.2010 makse summas 63,91 eurot. Nimetatud summad on hageja lugenud 06.02.2010 arve osaliseks tasumiseks. Seega on 06.02.2010 arvest võlgnevuses 37,01 eurot.
3.Hagejal on õigus nõuda tulenevalt kostjalt tasumisega viivitamise korral viiviseid üldtingimuste punkti 13 alusel 0,15% päevas tasumisega viivitatud summalt. Hageja on arvestanud viiviseid kokku 252,43 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistab hagi ning soovib sõlmida kompromissi. Samas märgib kostja, et hageja osutab soojusenergia teenused, millest kostja ei saa isegi soovi korral loobuda. Alates 2009 on kostja arvelt Töötukassas ning kostja finantsseis on väga raske ning kostjal ei olnud võimalik loobuda hageja teenustest, mistõttu on hageja käitumine pahauskne. Kostja ei ole saanud ühtegi meeldetuletust ega pakkumist maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja leiab, et viivisemäär on üleliia suur. Kostja on nõus tasuma viivist seaduses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kuna

2-11-22473 hagihind ei ületa 2 000 eurot. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses ning ei ole soovinud ärakuulamist.

6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub korteriomand aadressil Tallinn, XXX, alates 15.02.2007 kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kostja on tarbinud hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus, s.o. vastavalt korteri üldpindala ruutmeeter korrutada soojusenergia tariifiga. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale osutatud teenuste eest esitanud igakuiselt arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 850,56 euro perioodi 06.02.2010-06.04.2011 eest. Kostja on teinud 02.03.2010 makse summas 29,62 eurot ning 19.07.2010 makse summas 63,91 eurot, millised summad on hageja lugenud 06.02.2010 arve osaliseks tasumiseks. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et hageja majanduslik seis on olnud raske ning kostjal ei olnud võimalust hageja teenustest loobuda. Kostja leiab ka, et viivise nõue on ülemäära suur. Kohus on seisukohal, et raske majanduslik olukord ei ole põhjuseks jätta kostjale osutatud teenuste eest tasumata. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud arved perioodi 06.02.2010 kuni 06.04.2011. a kohta. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud teenuse eest, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 850,56 eurot.
9.Üldtingimuste punkt 13 kohaselt maksete tasumisega viivitamise korral maksab ostja viivist 0,15% iga nõuetekohase tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas üldtingimuste p 13 ja VÕS § 113 lg 1 mõista välja kostjalt ka viivis seisuga 13.05.2011 kokku summas 252,43. Kohus on seisukohal, et viivisemäär on põhjendatud ning ei ole ülemäära suur ning kui kostja ei oleks arveid tasumata jätnud või oleks võtnud hagejaga ühendust, kui sattus arvete tasumisega raskustesse, siis ei tuleks hagejal ka viivist tasuda. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 0,15% päevas põhinõudest alates 13.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

2-11-22473 Menetluskulud

10.Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: õigusabikulud summas 290 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 405 lg 1 p-st 3 jätab kohus hageja menetluskulud 100%, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja