2-10-16021/12 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 07.04.2010 esitas OÜ P maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ F vastu võlgnevuse nõudes. 06.09.2010 esitas OÜ P hagi OÜ F vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 71 670,80 krooni, millest põhivõlgnevus 33 807 krooni, viivis 33 807 krooni ja kahju 4 056,80 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. SPTAS ja kostja vahel sõlmiti 18.04.2008 trükitööde teostamise leping. Kostjale on esitatud arved nr. 80185, 80212, 80300, 80424 ja 80458. Tellija on rikkunud endale võetud kohustusi ning on jätnud töövõtjale teostatud tööde eest tasumata ja seda kuni käesoleva ajani. SPTAS on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale 16.12.2009. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas kokku 1 015,81 eurot, s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 414,52 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 64,82 eurot ja õigusabikulu 572,47 eurot. Kostja vastus Kostja on esitanud 22.09.2010 ja 28.10.2010 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt on võimalik käesolevas tsiviilasjas kompromiss sõlmida. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale kohtukutse kättetoimetanud posti kasti panekuga ning on lugenud kohtukutse kätteantuks 23.08.2011 (t/l 99). Kostja esindaja 30.08.2011 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 101 lg 1 p 1, 3 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja 4, § 128 lg 1- 3. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju 2 (3)

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 4 580,60 eurot, millest põhivõlgnevus 2 160,66 eurot, viivis 2 160,66 eurot ja kahju hüvitis 259,28 eurot. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista kokku 1 015,81 eurot, s.o riigilõiv hagiavalduse esitamisel 414,52 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 64,82 eurot ja õigusabikulu 572,47 eurot. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses kokku 572,47 eurot ning on esitanud selle tõendamiseks arved nr. 10/09AN (t/l 69, 92) ja nr 516 (t/l 93). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist põhjendatud õigusabikuluga ning nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Eeltoodut arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 414,52 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 64,82 eurot ja õigusabikulu summas 572,47 eurot. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.