Viru Paas OÜ avaldus enda pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemiga
Asja arutamise kuupäev
07. juuli 2011.a
Istungil osalenud isikud
Pankrotivõlgniku seaduslikud esindajad (juhatuse liikmed) G P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel. nr. xxxx) ja E P (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel. nr xxxx); Ajutine pankrotihaldur Reet Relvik (isikukood 45606115212, asukoht Laada 29, 44310 Rakvere, mob. tel. 513 4190, e-post [email protected]).
Resolutsioon
1.Lõpetada Viru Paas OÜ (registrikood 11436670, juriidiline aadress Vallikraavi 46A, 44306 Rakvere, e-post: [email protected]) pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Reet Relvik Viru Paas OÜ pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri kohustustest alates äriühingu äriregistrist kustutamisest.
3.Määrata Viru Paas OÜ ajutisele pankrotihaldurile Reet Relvik’ule (arveldusarve nr xxxx xxxx) riigivahenditest ajutise halduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.
4.Välja mõista G P’ilt (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel. nr. xxxx) Reet Relvik’u kasuks ajutise halduritasu ja pankrotimenetluse kulude katteks koos sotsiaalmaksuga 237 (kakssada kolmkümmend seitse) eurot.
5.Määrata Viru Paas OÜ säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige G P.
6.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise kohta kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
7.Saata kohtumääruse ärakiri ajutisele pankrotihaldurile, võlgniku endistele juhatuse liikmetele ning Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks.
8.Saata kohtumääruse ärakiri pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.26. aprillil 2011.a esitatud võlgniku pankrotiavalduse kohaselt Viru Paas OÜ asutati 2008.a ja tema põhitegevusalaks oli loodusliku kivi töötlemine ning paigaldamine. Üldise ehitussektori madalseisu ja äririskide ilmnemise tõttu on võlgnik sunnitud esitama pankrotiavalduse. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning kohustuste täitmine on osutunud ülejõukäivaks.
2.Võlgnik lõpetas 2010. majandusaasta kahjumiga 675 418 krooni. 2009.a bilansis olevad varud olid sisuliselt utiil. 2010.a võõrandati kogu materiaalne põhivara OÜ-le Ellis. Müügikuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Müügist saadud tulust täitis võlgnik kapitaalrendi kohustuse DnB Nord Panga ees.
3.Võlgnikul on kohustused kokku summas 39 418.67 eurot, s.h Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 2 577.61 eurot, EAS (Ettevõtluse arendamise SA) 8 204.87 eurot ning võlgniku juhatuse liikmed G P ja E P 28 636.19 eurot. Võlgade katteks realiseeritav vara puudub.
4.Võlgniku seaduslik esindaja palus vastavalt PankrS § 9 lg 1, § 13 lg 1 ja lg 2 kulutada välja Viru Paas OÜ pankrot.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 05.05.2011.a kohtumäärusega nimetati pankrotimenetluses ajutiseks pankrotihalduriks Reet Relvik ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
2 (5)
2-11-19010
6.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 13.06.2011.a algusega 10.00. Võlgniku seaduslikud esindajad kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu määras kohus asja arutamiseks uue istungi.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
7.06. juunil 2011.a esitatud aruande kohaselt võlgniku põhitegevuseks oli loodusliku kivi töötlemine- ja paigaldamine. 2008.a soetas võlgnik kivitöötlemissae osaliselt EAS-i toetusmeetme toel, kohustusega seadet säilitada 5 aastat. 2008.a oli müügitulu 900 911 krooni ja aruandeaasta kasum 784 krooni. 2009.a selgus, et lubjakivimaardlast pärinev toorkivim ei vasta kõikidele kvaliteedinõuetele ja paekivi mehhaanilised ning füüsikalised omadused ei luba lubjakivi elamuehituses kasutada. 2009.a oli müügitulu 297 754 krooni ja aruandeaasta kasum 0 krooni. 2010.a võlgnikul tootmist suures mahus ei toimunud, tema müügitulu oli 177 390 krooni, aruandeaasta kahjum oli 675 418 krooni. 2010.a. võõrandati kogu materiaalne põhivara OÜ-le Ellis. Põhivara müügist tasuti 2010.a maikuus DnB Nord Liising AS-le kapitalirendimakse kohustused. Seisuga 05.05.2011.a esitatud bilansist nähtub kahjum kokku 15 855.30 eurot.
8.Võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgnik omab arvelduskontot AS-is SEB Pank, mille saldo seisuga 20.05.2011.a on 0.45 eurot. Võlgnikul on tekkinud teenustasu võlgnevus kaardi hooldustasu eest 0.96 eurot. Võlgnik omab arvelduskontot AS-is Swedbank, mille saldo seisuga 10.05.2011.a on 0.10 EUR. Mõlemad kontod on arestitud. Raha kassas on 0.16 eurot. Aktsiaid ja väärtpabereid võlgnikul ei ole.
9.Seisuga 10.05.2011.a võlgnikul on kohustusi kokku summas 24 553.35 eurot, sh maksuvõlad koos arvestusliku intressiga 3 017.59 eurot, võlgnevus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele summas 8 204.87 eurot ja võlgniku juhatuse liikmetele 13 330.89 eurot.
10.Vara tagasivõitmise aluseid ei esine. Võlgniku varad võõrandati avaliku enampakkumise teel, millega on üldjuhul tagatud turuväärtusele vastava hinna saavutamine varade võõrandamisel.
11.Rasket juhtimisviga ja kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur esialgu leidnud. Ajutise halduri arvates on ettevõtte maksejõuetus välja kujunenud 2010.a algul, kui selgus, et lubjakivi ei saa elamuehituses kasutada, lisaks põhjustas ettevõttele raskusi muutunud nõudlus turul ja ehitussektori madalseis, mille tagajärjel ei suudetud kavandatud äriplaani plaanitud ulatuses realiseerida ja soovitud käibeid saavutada. Varade võõrandamise ajaks 2010.a aprillikuus oli alaline maksejõuetus täielikult välja kujunenud.
12.Ajutine haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgniku ettevõtte tegevust jätkata, samuti juriidilist isikut tervendada ei ole võimalik, kuna tootmisvahendid on võõrandatud. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta esmaseid pankrotimenetluse kulusid.
13.Haldur palus vastavalt PankrS § 1, § 13, § 29 ja § 30 anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa tasumiseks ja nimetatud summa tasumise korral välja kuulutada võlgniku pankrot. Juhul, kui võlausaldajad ei
3 (5)
2-11-19010 tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
MENETLUSOSALISTE SELGITUSED KOHTUISTUNGIL
14.07. juulil 2011.a toimunud kohtuistungil võlgnikud seaduslikud esindajad toetasid pankroavaldust. Nad ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega ja palusid lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. G P nõustus enda võlgniku säilitamisele kuuluva dokumentatsiooni hoidjaks nimetamisega samuti temalt ajutisele halduri kasuks tasu välja mõistmisega halduri poolt nõutud tasu ja PankrS § 23 lg 3 toodud vahesumma ulatuses.
15.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud taotluste juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära pankrotivõlgniku seaduslike esindajate ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
17.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
18.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 24 553.35 eurot ulatuses ja vara 0.71 eurot.
19.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtuistungil võlgniku seaduslikud esindajad ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega. 07.07.2011.a kohus vastavalt PankrS § 30 lg 1 ja lg 2 teatas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis võlausaldajatele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.08.2011.a 2 500 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud.
20.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole
4 (5)
2-11-19010 haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
21.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
22.PnkrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks. Kuna käesolev pankrotiavaldus on esitatud pankrotivõlgniku poolt ja pankrotimenetluses võlgnik ega võlausaldajad ei ole kohtu deposiitarvele raha tasunud, siis ei esine PankrS § 23 lg 5 sätestatud riigi vahenditest halduri tasu maksmist välistavat asjaolu. Sellepärast hüvitab kohus ajutisele pankrotihaldurile riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot ulatuses, millele lisandub sotsiaalmaks.
23.Ajutine pankrotihaldur on nõudnud tasu määramist kokku summas 575.19 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Haldur on arvestanud tasu 9 tunni eest määraga 63.91 eurot tunnis Võlgniku esindajatel ei ole vastuväiteid tasu suurusele. Kohtuistungil võlgniku seaduslik esindaja G. P on nõustunud haldurile 575.19 eurot ja 397 eurot vahe maksmisega summas178.19 eurot. Seega kuulub temalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks halduri tasu 178 eurot ulatuses, millele samuti lisandub sotsiaalmaks.
24.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg2, lg4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
Kohtumäärus jõustus 15. septembril 2011. a. Nooremreferent
Ifret Mamedguseinov Lea Herne
Lea Herne
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.