Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluskulude osaline tagastamine Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada KÜarveldusarvele XXX hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 159,78 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja seitsekümmend kaheksa senti) eurot.

Edasikaebamise kord Pooled on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 kohaselt loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub kohtuotsuse kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Asjaolud ja menetluse käik KÜ lepinguline esindaja on esitanud kohtule hagi RL vastu võla nõudes. Hageja nõudeks on majandamiskulud summas 1420,07 eurot, viivis summas 146,54 eurot ja viivis 0,07% päevas põhinõudelt (s.o 1420,07 eurot) alates 30.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud. Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde. Palub mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.o pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 159,77 eurot ja õigusabikulud summas 628 eurot. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ja nõustus tasuma hageja menetluskulud. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja esindaja taotles poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtuotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja ja kostja avaldasid kohtuistungil, et nad ei soovi kohtuotsust apellatsioonikorras vaidlustada. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot ja õigusabikulud summas 628 eurot. Muid menetluskulusid ei ole hageja kohtule esitanud. Kohtuistungil taotles hageja poole riigilõivu tagastamist. Käesolevas tsiviilasjas asjas on KÜ tasunud riigilõivu summas 319,55 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot, KÜ pangakontole nr XXXXXXXXX. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja menetluskuluna pool hageja poolt tasutud riigilõivust 159,77 eurot ja õigusabikulud summas 628 eurot (menetluskulud kokku 787,77 eurot).

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.