Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud krediidilepingute nr 19 ja nr 41 alusel põhivõlgnevus summas 1278.23 eurot, laenuintress summas 4.99 eurot ja viivis 10.01.2011.a seisuga 117.34 eurot, kokku 1400.56 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) põhivõla summalt 1278.23 eurot alates 11.01.2011, kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud 679,48 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot (750.00 Eesti krooni) eurot, maksekäsu kiirmenetluses dokumentide edastamiseks tasutud tagatisrahast 15.91 eurot (249.00 Eesti krooni), hagimenetluses tasutud riigilõiv 207.71 eurot (3250.00 Eesti krooni), täiendav riigilõiv hagimenetluses 47.93 eurot (750.00 Eesti krooni) ning õigusabikulu 360.00 eurot. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte 07.06.2011 allkirja vastu üleandmisega, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, hageja poolt makstud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kohtutäituri vahendusel, hagimenetluses tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse raames kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26.84 eurot (420.00 Eesti krooni). Hagejale on sellest tagastatud 11.50 eurot (180.00 Eesti krooni), mistõttu mõistab kohus kostjalt välja 15.34 eurot (240.00 Eesti krooni). Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 63.91 eurot (1000.00 Eesti krooni).

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.