Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

eurot OÜ Rakvere Ärikeskus Sampo Pank arvelduskontole nr. 334419700007 hiljemalt 25.08.2011. 1.2 Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui Koduapteek OÜ hilineb kompromissi punktis 1.1 sätestatud makse tasumisega, siis on OÜOÜ-l Rakvere Ärikeskus õigus nõuda ning ning Koduapteek OÜOÜ-l on kohustus tasuda viivist 0,5% maksmata summast päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 1.3 Rakvere Ärikeskus OÜ ja Koduapteek OÜ on kokku leppinud, et loobuvad kõikidest käesoleva kompromissi punktides 1.1 ja 1.2 kajastamata nõuetest üksteise vastu (sealhulgas 01.06.2007 tähtajalise äriruumi üürilepinguga seotud mistahes rahalistest ja mitterahalistest nõuetest) ning need (sh Koduapteek OÜ poolt tsiviilasjas nr. 2-111112797 03.05.2011 esitatud vastuse punktis 2.4 väidetud nõuded) on kompromissi kompromissi allkirjastamisega poolte kokkuleppel lõppenud. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad kompromissis kajastamata mistahes rahalised ja mitterahalised nõuded teineteise vastu.

II. Menetlus tsiviilasjas nr 22-11-12797 seoses kompromissi kinnitamisega lõpetada. lõpetada. Kinnitatud kompromiss kuulub viivitamatult täitmisele. III. Rahuldada hageja taotlus TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. tagastamiseks. Tagastada 1⁄2 (pool) tasutud riigilõivust, s.o. summas 5592. 5592.26 eurot eurot (viis tuhat viissada üheksakümmend kaks eurot ja 26 senti) OÜ Rakvere Ärikeskus (reg.(reg.-kood 11291472) arvelarvelduskontole nr. 334419700007 334419700007 Sampo Pank, Pank, selgitusega: „ Ts.asjas nr 22-1111-12797 riigilõivu osaline tagastamine”. tagastamine”.

Edasikaebe kord Kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele kohtumäärusele on vastavalt poolte kokkuleppele TsMS § 661 lg 4 tulenevalt õigus esitada määruskaebus Tartu Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Ärakiri määrusest saata pooltele ning määruse jõustumisel saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

I. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 22.03.2011 esitas OÜ Rakvere Ärikeskus Viru Maakohtule hagi Koduapteek OÜ vastu kahju summas 282 461.52 euro hüvitamise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja nõue tuleneb 01.06.2007 poolte vahel sõlmitud tähtajalisest üürilepingust, mille esemeks on üüripinna (121,5m2) üürimine Rakveres, Lõõtspilli 2 asuvas kaubanduskeskuses (üüripind) ja mida kostja kasutas tervisekaupade müügipinnana (tavamõistes apteegina). Üürileping oli tähtajaline ja vastavalt lepingu p 5.1 kehtib perioodil 01.06.2007 kuni 31.12. 2022; üürisumma on 500 krooni ühe ruutmeetri kohta kuus, s.o. kokku 60 750 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja kasutas üüripinda ja täitis lepingut kuni 24.09.2010 ilma pretensioonideta. Kostja soovis lepingut mõjuva põhjuseta üles öelda ning esitas 09.09.2010 ülesütlemisavalduse., milles märkis, et ütleb poolte vahel 04.05.2007 sõlmitud üürilepingu üles ühekuulise etteteatamise tähtajaga, lepingu lõppemise kuupäevaks märkis 31.10.2010. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv ja ei oma õiguslikke tagajärgi, sest 01.06.2007 on pooled sõlminud uue üürilepingu samale üüripinnale uutel tingimustel, mis ei andnud pooltele õigust üürilepingut korraliselt ühekuulise etteteatamisega üles öelda. 24.09.2010 esitas kostja juba üürilepingu erakorralise ülesütlemisavalduse ning lahkus üüripinnalt 25.09.2010. Hageja leiab, et kostja ülesütlemisavaldusel puudus õiguslik alus, mistõttu ülesütlemine on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi algusest peale. Juhul, kui kohus leiab, et kostjal oli alus üürileping VÕS § 313 alusel 24.09.2010 erakorraliselt üles öelda, siis tuleb võtta arvesse, et kostjal puudub õigus tugineda Ravimiameti tegevusloa puudumisele. Üürileping sõlmiti ilma tegevusloata ja ilma loata asus kostja üüripinda kasutama juba 01.12.2007 ning see ei takistanud tema majandustegevust. Üürilepingut ei öeldud kostja poolt üles mõistliku aja jooksul (sõlmimisest üle kolme aasta hiljem), ravimiameti tegevusloa puudumine ei olnud vajalik üüripinnal majandustegevuseks (tervisekaupade müügipinnana); ravimiameti tegevusloa mittesaamine ei mõjuta ka üürilepingu kehtivust. Juhul, kui kostja ülesütlemisavaldus loetakse kehtivaks, siis on ülesütlemine tingitud kostjast tulenevast asjaolust ja VÕS § 313 lg 1 rakendamine toob kaasa üürilepingu rikkumise ning sellest tulenevalt on kostjal kahju hüvitamise kohustus hageja ees. Hageja ei nõustunud kostja ülesütlemisavaldusega ja esitas 30.09.2010 sellele vastuse ning ühtlasi nõudeavalduse üürilepingu täitmiseks. 22.10.2010 esitas hageja korduva nõudeavalduse ja ka üürilepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, kui üürnik rikkumist ei lõpeta. Üürnik rukkimist ei lõpetanud ning vastavalt 22.10.2010 hageja avaldusele lõppes üürileping erakorraliselt 15.11.2010. Kostja keeldus hagejale kahju hüvitamast. Üüripind on välja ehitatud kostja huvisid arvesse võttes. Hageja on aktiivselt otsinud üüripinnale uusi üürnikke, kuid tasu eest nimetatud pinnale uusi üürnikke ei ole leidnud. Hageja nõuab kostjalt alates üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest kuni üürilepingu kehtivuse lõpuni, s.o. perioodi 16.12.2010 kuni 31.12.2022 eest kahjuhüvitisena üürilepingust tuleneva saamata jäänud üüritulu tasumist. Hagi esitamisel nõuab hageja kahju hüvitamist osaliselt ja hetkel summas 282 461.52 eurot. Hageja jätab õiguse hagi eset suurendada, arvestades, et hageja saamata jäänud üüritulu on tegelikkuses suurem.

Kostja vastus hagile Kostja oma vastuses 03.05.2011 hagi ei tunnista. Hageja ja kostja leppisid kokku, et üüripind antakse kostja kasutusse apteegina. Üürilepingu sõlmimine oli muu hulgas eelduseks Ravimiametile apteegiteenuse osutamise tegevusloa taotluse esitamisele. Kostja poolt 12.11.2007 Ravimiametile esitatud tegevusloa saamise taotluse menetlemisel tekkis keskseks küsimuseks äripinna tegelik asukoht – asumine üheaegselt nii Rakvere linnas kui Sõmeru vallas. Tartu Halduskohus kohustas Ravimiametit tegevusloa taotlust lahendama (kohtuotsus 28.03.2008). Kostja taotlus tegevusloa saamiseks jäeti siiski rahuldamata ning loa väljastamisest keeldumise peale esitatud kaebus jäeti kohtu otsusega haldusasjas nr 2-08-2611 rahuldamata. Pärast seda pöördus kostja erinevate avaliku võimu kandjate poole nii ravimiseaduse muutmiseks kui põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse läbiviimiseks. Kostja kasutas ravimiametilt tegevusloa puudumisel üüripinda ajutiselt tervisetoodete kauplusena ja sellega seoses kandis ettevõte kahju. Kokkulepitud sihtotstarbele vastavalt üüripinna kasutamise võimatusel tegi kostja 24.09.2010 hagejale avalduse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja vahetas juba samal päeval (24.09.2010) üüripinna ukselukud ja kostja töötajatel takistati üüripinnale siseneda ja üüripinnal olevat vara kasutada. Kostja leiab, et tema esitatud üürilepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning hagejapoolsel ülesütlemisavaldusel puudub mistahes õiguslik tähendus. Üürileping sõlmiti eesmärgil anda üüripind kostja kasutusse apteegina ning tegevusloa puudumisel ei olnud võimalik kostjal üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada. Kostja on teinud kõik võimalikud ja mõistlikud pingutused tegevusloa saamiseks, kuid see ebaõnnestus kostjast sõltumatult. Kokku oli lepitud üüripinna kasutamine apteegina ja sellest tulenes ka üüritud pinna tasumäär. Kostja pole oma valdusse saanud temale kuuluvat vara. Hagejal puudub õiguslik alus kahju nõuda. Kostja tegevusloa taotlus jäeti Ravimiameti poolt rahuldamata taotletava tegevuskoha tõttu, milline asjaolu ei sõltunud kostjast. Lepingu ülesütlemist põhjustanud tegevusloast keeldumine sõltus äripinna asukohast tulenevalt hagejapoolsest tegevusest (Vaala Keskuse laiendamisest). Hageja ei ole ka väidetava kahjunõude suurust tõendanud. Kostjal on võimalikud vastunõuded – kostja on tasunud üürilepingu p 8.14 alusel 3 miljonit krooni ehk 191 735 eurot opereerimise ainuõiguse tasu kompensatsiooniks, et hageja ei üüriks neid pindu teistele apteekidele (kostja nõuaks hagejalt 2,4 miljoni krooni ehk 153 388 euro hüvitamist). Kostja on teinud ka üüripinnale parendusi jääkväärtusega ca 280 000 krooni ehk 17 895 eurot ulatuses. Üürilepingu 8.11 alusel on kostjal nõue tagatisraha 120 000 krooni ehk 7669 euro tagastamiseks. Samuti on kostjal nõue hageja valduses olevate esemete tagastamise või alternatiivselt nende väärtuse hüvitamise osas. Hagejaga kompromissi mittesaavutamisel soovib kostja esitada vastuhagi. . 18.07.2011 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse kostja vastusele kirjaliku seisukoha esitamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt oli võimalik poolte vahel asja lahendamine kompromissi sõlmimisega. Kohus määras pooltele kompromissläbirääkimiste pidamisel tähtajaks 30 päeva, samuti määras välja eelistungi päeva – 16.09.2011.

18.08.2011 esitatud kompromissilepingus kokkulepitud asjaolud 18.08.2011 laekus kohtule poolte lepinguliste esindajate digitaalselt kinnitatud allkirjadega kompromissleping, mille kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale 117 500 eurot hiljemalt 25.08.2011. Maksega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,5% maksmata summast päevas. Pooled loobuvad kõikidest kompromissi punktides 1.1 ja 1.2 kajastamata nõuetest teineteise vastu (sealhulgas ka 01.06.2007 üürilepinguga seotud mistahes rahalistest ja mitte-

rahalistest nõuetest) ning need (sealhulgas ka kostja vastuses esitatud nõuded) on kompromissi allkirjastamisel lõppenud. Pooled paluvad kompromiss vastu võtta, see esitatud kujul kohtu poolt kirjalikus menetluses kinnitada ja lõpetada ühtlasi asjas menetlus. Vastavalt kokkulepitule jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Samas taotleb hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist 1⁄2 osas. Pooled avaldavad, et soovivad määrusele kaebuse esitamise tähtaja lühendamist kahele päevale.

Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning poolte esindajate poolt allkirjastatud kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning esitatud tingimustel on kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu koostamisel ja allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada, mistõttu on võimalik kompromiss kohtul vastu võtta ja see kinnitada kirjalikus menetluses ilma selleks kohtuistungit pidamata. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Menetluskulude jaotus Hageja esitatud taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagi esitamisel on hageja tasunud vastavalt maksekorraldusele 18.03.2011 nr 2591 oma arvelduskontolt nr 334419700007 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 summas 11 184.53 eurot, millest pool, s.o. (11 184.53 : 2) = 5592.26 eurot kuulub kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamisel hagejale tagastamisele. Muud menetluskulud jäävad vastavalt sõlmitud kompromissile poolte endi kanda. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib kohus poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtumäärus jõustus 25. augustil 2011.a Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.