Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (2)

2-11-10894

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg. 1 p. 13 alusel, kuna kostja üldisest kohtualluvusest tulenevalt ei ole käesoleva hagiavalduse läbivaatamine Eesti Vabariigi Pärnu Maakohtu pädevuses. TsMS § 70 lg. 3 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Liidu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art. 2 p. 1 sätestatakse, et isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Sama art 2 p. 2 järgi isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Ka siseriiklikult TsMS § 79 lg.1 kohaselt üldise kohtualluvuse mõttes võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Seega tuleb kohaldada seaduses sätestatut, s.o. üldist kohtualluvust kostja elukoha järgi kooskõlas TsMS § 10 p. 3 sätestatuga, mille kohaselt ei laiene Eesti kohtute pädevus isikule, kui see tuleneb välislepingust, seadusest või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest. Hageja on õigustatud esitama hagi S.Vabariigis kostja elukohajärgsele kohtule. Kohus viitab ka, et käesolevas asjas on tegemist füüsilisest isikust tarbijaga sõlmitud lepingust tuleneva nõudega. Juhul, kui hageja eeldaks asja lahendamist üksnes Eesti kohtus, siis VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks muuhulgas tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Hageja poolt esitatud hagi menetlemine Eestis eeldaks, et välisriigis elav kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Eestis ja selliselt oleks tema poolt oma õiguste kaitse kohtus igal juhul raskendatud. Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsMS § 168 lg.2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata. TsMS § 150 lg. 1. 3 alusel on hagejal õigus hagi läbivaatamata jätmise korral taotleda riigilõivu tagastamist.

Ivika Sillaots Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.