Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. august 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2 Narva 20308
Tsiviilasja number
2-11-25733
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Deniss Negoda vastu kahju hüvitamise nõudes Hageja: Eesti Haigekassa (reg.kood 74000091), asukoht Lembitu 10, 10114, Tallinn, lepinguline esindaja Ilona Põld, epost: [email protected] Kostja: Deniss Negoda (isikukood 37906212228), elukoht XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagihind
260,94 eurot
Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi täielikult. Välja mõista Deniss Negoda`lt (isikukood 37906212228) Eesti Haigekassa ( reg. kood 74000091) kasuks kahju hüvitamise katteks 260,94 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)
taotleb,
eelkõige
esitama
Kohtuotsus saata teadmiseks menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue 02.06.2011 esitas Eesti Haigekassa Viru Maakohtule hagi kostja Deniss Negoda vastu kahju hüvitamiseks summas 260,94 eurot. Hagi esitati kostja vastu TsMS § 94 alusel kahju tekitanud teo toimepaneku koha järgi. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 02.06.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt on Viru Ringkonnaprokuratuuris 05.07.2010 lõpetatud kriminaalmenetlus kostja Deniss Negoda suhtes selles, et tema 08.03.2010 kella 20.00 ajal Vaivara vallas Arumäe külas asuva XXX talus, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis lõi kostja Dmitri Jakimovit rusikate ja jalgadega vastu nägu ja keha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kannatusi. Vägivallateo tõttu pöördus Dmitri Jakimov arstiabi saamiseks SA Narva Haigla poole. Ravikindlustuse kindlustusandja on Eesti Haigekassa. Eesti Hagiekassa on tasunud Dmitri Jakimovile osutatud tervishoiuteenuse eest SA Narva Haigla poolt esitatud arve seeria EI nr 1488951 alusel 260,94 eurot (4082,90 krooni). Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lg 1, 2, Ravikindlustusseaduse § 25 lg 1, 26 lg 1, 29 lg 1 ja 3. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl 5-6), raviteenuse arve (tl 7), nõudeavaldus nr 226 kostjale koos väljastusteatega (tl 8-9), volikiri (tl 10). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud, kuna puudub maksekorraldus, mis tõendaks hageja poolt arve tasumist. SA Narva Haigla arve andmetel oli kannatanu Dmitri Jakimovi diagnoosiks konkussioon, kaasuv diagnoos-alkoholi kuritarvitamine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtumenetluse käik Mõlemad pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ( TKS ) § 6 lg 1 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi. TKS § 5 kohaselt on vältimatu abi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenus, mida
tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. TKS § 6 lg 2 kohaselt on tervishoiutöötaja kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. TKS § 6 lg 3 kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest. Ravikindlustuse seaduse ( RaKS ) § 3 lg 1 kohaselt on ravikindlustuse kindlustusandja Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa). RaKS 25 lg 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-s sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kostja Deniss Negoda on põhjustanud kannatanule Dmitri Jakimovile 08.03.2010 tervisekahjustuse, mida kinnitab kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ( tl 5) ja raviteenuse arve ( tl 7). Arvest nähtub, et kannatanule on 08.03.2010 osutatud SA Narva Haigla poolt rida teenuseid, sh röntgeniülesvõte pea piirkonnast, vereäige mikroskoopiline uuring jms, millised teenuseid on olnud põhjuslikus seoses kannatanule tekitatud kehavigastustega. Kannatanul on diagnoositud konkussioon, sh silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Kostja vastuväide, et kannatanu oli purjus ei välista kannatanule vältimatu arstiabi osutamist. SA Narva Haiglal oli kohustus osutada kannatanule vältimatut arstiabi ning Eesti Haigekassal kohustus SA Narva Haigla raviteenuse arve tasuda. Nendel põhjendustel kohus ei arvesta kostja vastuväidet, et on tõendamata, et Eesti Haigekassa on arve tasunud. Vastav kohustus tuleb seadusest, et tagada igale inimesele arstiabi kättesaadavus. Kohus loeb SA Narva Haigla vastava raviteenuse arve esitamisega hagi tõendatuks. Eesti Haigekassal on õigus RaKS § 26 lg 1 kohaselt nõuda isikult kes kindlustusjuhtumi põhjustas arve tasumist. Kostja on seetõttu kohustatud hüvitama Eesti Haigekassale viimase poolt SA Narva Haigla poolt kantud tervishoiuteenuse kulud. Kostja ei ole kulusid hüvitanud, mistõttu kuulub temalt hageja kasuks väljamõistmisele 260,94 eurot. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 1741, 442, 630-632 nõudeist. Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.