2-11-18375/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 20.04.2011.a AS Eesti Väärtpaberikeskus esindaja esitas kohtule hagi BREIC Lääne-Eesti Investeeringud OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja esindaja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 190,80 eurot, viivised summas 46,27 eurot, kokku summas 237,07 eurot. Kostja seaduslik esindaja Priit Ronk kirjalikus vastuses hagiavaldusele võttis hagi õigeks. Ta tunnistas õigeks tasumata arved. Kohtukulud palub jätta hageja kanda, kuna hagi esitamisel puudu hagejal vajadus kasutada esindajat. Kostja arvab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks ning sel alusel kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 82 lg 1, mille kohaselt kohustub kostja täitma kohustused kindlaksmääratud tähtajal. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2/3

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot. Kostja vaidleb õigusabi tasu väljamõistmisele vastu põhjendusel, et lepingulise esindaja teenuseid ei olnud hagejal vajalik kasutada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 175 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt õigusabi tasu väljamõistmiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja võib oma õiguste kaitseks pöörduda õigusteadmistega isiku poole. Kostja väiteid, et hageja ei pidanud seda tegema ei pea kohus õigeks. Vastavalt kohtule esitatud arvele on hageja tasunud Julianuse Õigusbüroo OÜ-le esindustasu 159,78 eurot, seal hulgas käibemaks 26,63 eurot. TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole vastavat kinnitust kohtule esitanud ning vastavalt Maksu-ja Tolliameti andmetele on hageja käibemaksukohustuslane, siis ei ole põhjendatud käibemaksu õigusabikulult väljamõistmine. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja 144 p 1 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ning tasu õigusabi eest 133,15 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb menetluskuludelt mõista kostjalt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.