Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Võlgniku kohustused: Kohustuste hindamisel lähtub haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Teadaolevad on ajutisele haldurile järgnevad kohustused: AK ja võlgnik kaaslaenajatena Danske Bank A/S Eesti filiaali elamuasemelaen ja vastastikune ristkäendus, jääk 129 133 eurot

Danske Bank A/S Eesti filiaal freestyle laen, jääk 155,72 eurot Õppelaenu käendus, jääk 1 917.35 eurot EE(900 000 krooni) 57 520.48 eurot Aktiivsed täitemenetlused võlgniku suhtes puuduvad. Kokku kohustusi kokku 188 726.55 eurot, neist sissenõutavaks muutunud kohustusi vähemalt 57 520.48 eurot. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta on negatiivne. Võlgnik ei ole võimeline täitma oma kohustusi ning see olukord ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku selgitusel on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ebasoodne olukord kinnisvaraturul, mis ei võimaldanud tal oma kokkuleppeid endise abikaasaga täita. Võlgnik selgitab maksejõuetuse tekkimist alljärgnevalt (kirjapilt muutmata): Hetkel olen maksejõuetu, mis edasi saab, ei tea ju. Eelmine kord otsisin tööd peaaegu aasta. Maksejõuetus tekkis seoses sellega, et maja müüki alustades olid kinnisvara hinnad kõrged, ka hangitud asenduselamise oma. Algas majanduslangus, kinnisvarahinnad kukkusid olematuks. Pidin maksma veel E ühiselt võetud maja renoveerimislaenu (ca 10 000.- eur) mille enda nimele refinantseerisin kui E lahkus. Sellele võtsin maja face lift`i tegemiseks 6400.- eur lisa. Ka pidin võtma laenu E ettemaksu tegemiseks 24 000.- eur. Samal ajal olin abielu purunemise, E rahaliste nõudmiste ja oma kodu müümise pärast raskes depressioonis, kaotasin töö, maja keegi osta ei soovinud, aeg läks, hinnad langesid. Oli vaja maksta üüratuid makseid majal lasuva laenu ja mõlema elamise ülalpidamise eest. Laenasin tuttavatelt elamiseks raha. Ei ole küll kedagi kes minu eest maksaks, võibolla lapsed kunagi kui jalad alla saavad. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes, mille võib sisustada probleemidega võlgniku isiklikus elus ja oskamatusega toime tulla rahaliste kohustuste lahendamisega muutunud olustikus. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Antud asjas kogutud andmetele tuginedes võib antud asjas esineda tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on 21.06.2010 võõrandanud tema omanduses olnud Tallinnas, XXXasuva kinnisasja (registriosa nr XXX, elamumaaEM ja KK ja 29.09.2010 3⁄4 mõttelist osa korteriomandist Tallinnas, XXX (registriosa nr XXX) AK ́ile. Mõlemad tehingud on tehtud alla aasta enne ajutise halduri määramist antud pankrotiasjas, seega eksisteerib õiguslik alus hagi esitamiseks nimetatud tehingute tagasivõitmiseks. Kuna aga mõlemad kinnistud on koormatud hüpoteekidega, siis lõpliku hinnangu tagasivõitmise perspektiivsusele saab anda pankrotimenetluse käigus läbiviidava õigusliku ekspertiisi tulemustele tuginedes. Halduri hinnangul ja tuginedes esialgsetele olemasolevatele andmetele ei esine võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes. See asjaolu iseenesest ei välista niisuguste andmete ilmnemist edaspidise menetluse käigus. Võlgnik on oma alalist maksejõuetust tunnistanud. Võlgniku koheselt sissenõutavaks muutunud kohustused moodustavad vähemalt 57 520.48 eurot ja võlgnikul on vara ca 474.17 euro väärtuses. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on maksejõuetu ja tema pankrot tuleb välja kuulutada. Tõhus ja kiire pankrotimenetlus oleks võlgniku seisukorda arvestades positiivne lahend, mis peataks viivisintresside arvestamise, aitaks korrastada võlgniku keerulist majanduslikku olukorda ja suhteid võlausaldajatega ning lõppkokkuvõttes võiks päädida võlgadest vabastamise menetlusega. Kohtuistung

Kohtuistungil 03.08.2011.a. jäi pankrotihaldur esitatud aruande juurde, võlgniku esindaja kinnitas, et aruandele vastuväiteid ei oma. Võlausaldaja esindaja jäi esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulutuste osas võlgniku esindaja vastuväiteid ei esitanud. Võlausaldaja esindaja leidis, et ajutise halduri töötasu on põhjendatud 10 töötunni ulatuses, ajutise halduri kulutuste suurusega võlausaldaja esindaja nõustus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada KEpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Rein Vaiksaar’e. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri poolt kogutud ja võlgniku esitatud andmete põhjal moodustavad KE kohustused kokku summas 188 726,55 eurot, neist sissenõutavaks on muutunud vähemalt 57 520,48 eurot. Likviidset vara, mille arvelt võiks rahuldada võlausaldajate nõudeid on ca 474,17 eurot. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Pankrotihalduril tuleb pankrotimenetluse kestel välja selgitada võlgniku vara tagasivõitmise võimalused. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi ning palub määrata kohtudeposiiti makstud rahaliste vahendite arvelt ajutise halduri töötasuks 1520 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning vajalike kulutuste katteks 133 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1520 eurot ja pankrotimenetluse kulude katteks 133 eurot Causa Õigusbüroo OÜ kasuks. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti kuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ning kulutused on põhjendatud ning see tuleb välja mõista pankrotivarast. Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.