Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue summas 181,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,05 eurot ning viivis 0,022% päevas alates 09.04.2011 kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud ja võimalikud õigusabikulud. Menetluse käik Kohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente hagiavalduses ning Maksu- ja Tolliametis märgitud aadressil XXX, Tallinn, kätte anda, kuna tagastati märkega „ei ole kunagi seal elanud ega ela ka praegu“. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka rahvastikuregistris ning Maksu- ja Tolliametis märgitud aadressil XXX, Tallinn, kuid ka nimetatud aadressilt tagastati dokumendid märkega „ei ela/asu aadressil“. Teistes registrites kostja elukoha andmed puuduvad. Põhja Prefektuur kontrollis aadressi XXX, Tallinn ja teatas, et kostja seal ei ela. Politseil puuduvad andmed kostja tegeliku asukoha kohta. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka maksekäsu kiirmenetluses teatatud aadressil XXX, Maardu, kuid ka sellelt aadressil tagastati dokumendid kohtule märkega „saaja ei viibinud kohal; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud; muu põhjus“. Seoses sellega, et kohtule on kostja tegelik elukoht teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte TsMS § 317 sätestatud viisil teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.06.2011. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus loeb tulenevalt TsMS § 322 lg 1 menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus

käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 63,91 eurot ja riigilõiv teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes summas 6,39 eurot ning õigusabikulud summas 150 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 220,30 eurot.

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.