Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest esitaesitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise doku-tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud doku TsMS S § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus mendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsM hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 05.01.2009 esitas OÜ Aktiva Finants Pärnu Maakohtusse hagi M L` vastu võlgnevuse ja viiviste, kokku 3198.80 krooni nõudes. 28.01.2009 kohtumäärusega edastati hagiavaldus kohtualluvuse korras läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Tsiviilasi saabus Viru Maakohtusse 23.02.2009 ning võeti korraldava määrusega menetlusse 02.03.2009.

Hagiavalduse asjaolud Elisa Eesti AS (reg.-kood 10178070) (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS; alates 22.03.2007 ühinenud Elisa Eesti AS-iga) on sõlminud kostjaga liitumislepingu (nr 87174, 08.04.1999), mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas regulaarselt kostjale väljastatud arvetel. Esitatud arvetel märgitud ulatuses on kostja kasutanud talle osutatud teenuseid, kuid teenuste eest tasumata jätmisega ei ole ta oma lepingulisi kohustusi täitnud. Pooled on allkirjadega lepingul kinnitanud, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju (Eeskirjad). Vastavalt lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kostja ei reageerinud teenuse osutaja võlanõudele ning Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostjale väljastati nõude loovutamise teade. Nõue kostja vastus loovutati OÜ-le Aktiva Finants summas 1599.90 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitma asunud ega võlgnevust tasunud, mistõttu hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-07-57978). Avaldus jäeti kohtumäärusega 01.12.2008 rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuses summa 1599.90 krooni ja viiviseid summas 1598.90 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid esimese makse maksmata jäänud arve tähtajast 18.07.1998 kuni 21.12.2007. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab viivise tasumist 1598.90 krooni.

Hageja on tuginenud Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ning sellest tulenevalt enne 01.07.2002 kehtinud Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, 174, 222 lg 1, samuti 191 lg 1, 192 ja 231 lg 1 sätestatule. TsK § 173 lg 1 alusel tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingule sätetele, samuti ei ole TsK § 174 kohaselt lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. TsK § 222 lg 1 kohaselt vastutab lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt mittetäitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahju eest. TsK § 191 lg 1, 192 ja 231 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 3198.80 krooni, millest põhinõue moodustab 1599.90 krooni ning viivis summas 1598.90 krooni. Hagiavaldusele on lisatud ärakirjad avalduses esitatud asjaolusid tõendavatest kirjalikest tõenditest –AS-iga Elisa Mobiilsideteenused sõlmitud liitumislepingust, kostjale esitatud arvetest, Eurotelefoni 256 kasutamise eeskirjadest, nõude loovutamise teatest ja võlateatisest ning pretensioonist, samuti maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määrusest. Lisatud on esindaja volikiri ja menetluskulude nimekiri koos vastavate tõendavate dokmentidega.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks tema registrijärgsele elukoha aadressile – xxxx, milliselt aadressilt on hagimaterjalid korduvalt kohtule tagastatud vastuvõtmatult. Ida Prefektuuri andmetel ei ela M L nimetatud aadressil. Kohtu poolt tuvastati maksuameti elektroonilisest andmebaasist kostja deklareeritud elukoha aadress: xxxx. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 21.02.2010. Kohtu määratud tähtaja jooksul kostja vastust hagile ei esitanud ning järgnevalt edastatud menetlusdokumente samal aadressil kostja poolt vastu ei võetud. 28.10.2010 edastas hageja taotluse seoses kostjalt vastuse puudumisega asja lahendamiseks tagaseljaotsuse tegemisega (hagiavalduses vastav taotlus puudus). Samuti edastas hageja menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt tagaseljaotsuse tegemisel TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskuludelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja on kohtu poolt edastatud hageja taotlused koos 10.02.2011 kohtu poolt koostatud kohustava määrusega kirjaliku vastuse esitamiseks kätte saanud oma tööandja vahendusel 14.07.2011. Dokumentide kätteandmisel on märgitud, et kostja elukoha aadress xxxx on endine. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus väljastas kostjale hagimaterjalid ja kohustas teda hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid (ka hageja taotlused ja menetluskulude nimekiri) isiklikult allkirja vastu kätte antud

14.07.2011. Seega oli kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 27.07.2011. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile kohtu poolt nõutud vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Hageja osundatud Tsiviilkoodeksi sätted võlasuhetest tulenevate poolte õiguste ja kohustuste osas on analoogsed alates 01.07.2002 kehtiva Võlaõigusseaduse (VÕS) §-ides 76, 82, 101 ja 108 sätestatule. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avalduse kohaselt võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata temale osutatud teenuste eest. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega moodustab käesolevas asjas hageja nõue kokku summas 204.44 eurot (s.o. 3198.80 krooni), millest põhivõlgnevus moodustab 102.25 eurot (1599.90 krooni) ja viivised - 102.19 eurot (1598.90 krooni)).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 2750 krooni, sellest 1000 krooni on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv (26.12.2007 ja 31.12.2008), ja õigusabikulu moodustab 1500 krooni (koos selles sisalduva käibemaksuga). Menetluskulude täpsustamisel 27.10.2010 on märgitud kostja hüvitatava kuluna ka hageja makstud tasu (100 krooni) kostjale hagimaterjalide avalikult kättetoimetamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kuivõrd kohus ei ole kostjale hagimaterjale avalikult kätte toimetanud on hagejal õigus esitada taotlus nimetatud tegemata toimingu eest tasutud riigilõivu (tasu) tagastamiseks.

TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27.10.2010 on hageja vastava taotluse väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks ka esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 07. märtsil 2012. a. Nooremreferent

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.