Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse resolutiivosa avaldatakse kostjale kättetoimetamiseks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Tagaseljaotsuse kostjale avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jook sul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 05.10.2010 laekus Harju Maakohtule AS-ilt SEB Pank hagiavaldus I L`u vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete, kokku summas 29 313.83 krooni nõudes.. Kostja registrijärgsest elukohast tulenevalt edastati hagi kohtualluvuse korras läbivaatamiseks Viru Maakohtule.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 22.10.2006 sõlmisid I L (kostja) ja AS SEB Pank (endise nimega AS SEB Eesti Ühispank) arvelduslaenulepingu nr A060031541, mille alusel hageja võimaldas kostjal kasutada arvelduskonto jäägist suuremat summat arvelduslaenu limiidi summa ulatuses lepingus määratud tähtaja jooksul. Laenulimiidi summa oli 22 000 krooni. Leping sõlmiti U-Neti kaudu. Vastavalt laenulepingu p 13.2.1.1 kohustus kostja tasuma laenulimiidi kasutamise eest igakuiselt kuu 15.kuupäevaks intressi 17% aastas, samuti kohustus tasuma igakuiselt limiiditasu 1% aastas.. Maksete tähtpäeval kohustus laenusaaja tagama kostja kontodel maksete tegemiseks vajaliku raha olemasolu hiljemalt vastava makse tähtpäeval kell 18.00. Alates 14.09.2008 ei ole kostja lepingu tingimustest kinni pidanud ega lepingut kohaselt täitnud. Vastavalt lepingu p 18.1 oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, et sulgeda laenulimiit ja lugeda kogu tagastamata laenu tagastamise, intressi tasumise ja laenulepingust tulenevate muude kohustuste täitmise tähtpäevad saabunuks ja nõuda kostjalt nimetatud kohustuste täitmist hageja hageja kasuks hageja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, kui enne laenutähtpäeva ilmneb mh asjaolu, et kostja ei täida tähtaegselt laenulepingut või muust hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi ja/või limiiditasu tasumise kohustust ja kostja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ja hageja on andnud kostjale kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud maksete tasumiseks.

Hageja saatis kostjale 18.02.2009 kirjaliku teatise nii tähitud kui lihtkirjana kostja poolt hagejale avaldatud aadressile. Teates oli märgitud võla tasumise tähtpäevaks 19.03.2009. Kostja hageja teatele ei reageerinud ja võlga ei tasunud, mistõttu ütles hageja laenulepingu alates 29.03.2009 erakorraliselt üles. Laenulepingust tulenevalt moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 29 313.83 krooni, sh tasumata põhiosa võlg summas 20 496.11 krooni, intress – 2 386.63 krooni, põhiosa viivised 5 791.09 krooni ja teenustasu – 640 krooni. Hageja tugineb oma rahalises nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 76 lg 1, 94, 100, 101 lg 1 p 1 ja 4 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summas 29 313.83 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist, samuti TsMS § 367 alusel veel hüvitamata põhinõudelt täiendava viivise väljamõistmist määras 17% (0,047% päevas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakiri hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduslaenulepingust, laenukonto liikumiste aruanne, laenu maksete aruanne, võlateatis, lepingu erakorralise ülesütlemise teade, viivise arvestus, hageja esindaja esindusõigust tõendav volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses ja ka rahvastikuregistris märgitud aadressidele kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati märkusega „Ei ela antud aadressil“. Ida Politseiprefektuuri teatel on kostja tegelik viibimiskoht teadmata. Kostja viibimiskohta ei õnnestunud kindlaks teha ka Põhja Politseiprefektuuri töötajate kaasabil. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 06.04.2011 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus on väljastanud hagimaterjalid kostja registris märgitud elukoha aadressile – xxxx, kuid hagimaterjalid on kohtule tagastatud, sh märkusega „Ei ela antud aadressil”. Kohus on püüdnud kostja tegelikku elukohta välja selgitada erinevatest andmebaasidest. Kostja registrijärgne elukoht on muutumata. Tema tegelik viibimiskoht on ka politseile teadmata. Menetlusdokumendid (hagiavalduses esitatud hageja nõue) on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 06.04.2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded hagiavalduses

toodud nõude avaldamisega. Kohus kohustas kostjat ka hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest (avalikult kättetoimetamisest) alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Nimetatud tähtpäev möödus 06.05.2011 ning hagile vastamise tähtaeg möödus seega 06.06.2011. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 19.07.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus temaga sõlmitud laenulepingu tingimusi, jättes tagastamata lepingujärgsed maksed koos intressidega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Vastavalt hagiavalduses toodule kuulub tagaseljaotsusega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks seega kokku 1873.50 eurot, s.o. 29 313.83 krooni, sellest põhiosa võlgnevus – 1309.94 eurot (20 496.11 krooni), intressivõlgnevus 152.53 eurot (2386.63 krooni) ja viivisvõlgnevus kuni 04.10.2010 summas 370.12 eurot (5 791.09 krooni) ja teenustasu summas 40.90 eurot (640 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja taotlus kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 05.10.2010 määraga 17% aastas ehk 0,047% päevas kuni laenu põhiosa nõude täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses on toodud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud antud asjas kokku summas 373.88 eurot (5 850 krooni), millest 5750 krooni (367.49 eurot) moodustab hageja tasutud riigilõiv summas 5000 krooni (maksekorraldus nr 724711, 24.09.2010) ja kohtuväliselt eelnevalt maksekäsu kiirmenetluses samas nõudes avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni (TsMS § 144 p 7), samuti 6.39 eurot väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu (maksekorraldus nr 4943). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 16. septembril 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.