Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Tagaseljaotsus Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Otsus saata pooltele ja jõustumisel - Rahandusministeeriumile.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.03.2011 esitas K P Viru Maakohtusse hagi M A` vastu eluruumi üürimisel tekkinud võlgnevuse ja tekitatud kahju nõudes, kokku summas 505.81 eurot.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja omab Rakveres xxxx asuvat korteriomandit (kinnistu registriosa nr 885731). 08.06.2010 sõlmisid pooled nimetatud eluruumi kohta kirjaliku üürilepingu. Kostja elas hagejale kuuluvas korteris 08.06.2010 kuni 01.10.2010 ning tekitas hagejale nimetatud perioodil kahju kokku summas 505.81 eurot. Vastavalt kostjaga sõlmitud üürilepingu p 3 ja 4 kohustub kostja tasuma eluruumi kasutamise eest hagejale igakuiselt üüri ja tasuma ka õigeaegselt talle osutatud või vahendatud eelmise kuu teenustasude eest. Teenustasude hulka kuuluvad elekter ja maja halduskulud. Kostja tekitas elektrivõla summas 416.24 eurot, millest on 23.09.2010 tasunud 115.04 eurot (1800 krooni). Ülejäänud võlasumma 301.20 eurot on hageja ise AS-ile Eesti Energia tasunud. Perioodil 23.09.2010 kuni 01.10.2010 tekkis uus elektrivõlg summas 24.81 eurot (388.20 krooni), mille hageja on samuti tasunud. Kokku on kostjal elektrivõlga tasumata summas 326.01 eurot (5101 krooni). Tasumata on kostja poolt ka maja kommunaalteenuste eest septembris 2010 kokku summas 46.83 eurot (732.75 krooni). Korteri üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel oli kostja kokkulepitud ajaks välja kolinud ja korter oli tühi; võtmed olid jäetud korterisse riiulile. Välisukse mõlemad võtmed olid rikutud, mistõttu hagejal tuli teha uued võtmed. Vastavalt OÜ Assar kassatšekile on hageja maksnud uute võtmete eest 10 eurot (156 krooni). 24.09.2010 kirjutas kostja hageja palvel garantiikirja, kus ta nõustub tasuma nii üüri, Eesti Energia AS-i võla kui ka korteris tekitatud kahjud. Kostja on lubatust tasunud ainult septembrikuu üürisumma. Kostja on lõhkunud korteris ahjuukse klaasi, mistõttu hageja soovib kostjalt uue klaasi ja selle paigaldamiseks vajalike tarvete tasu hüvitamist kogusummas 34.16 eurot (534.50 krooni). Korteris olid seinad ja puituksed veekindla markeriga soditud, mistõttu vajas korter remonti. Remondile kuuluv kogusumma oli 88.84 eurot (1390 krooni), mida hageja tõendab AS Later GR ostutšeki koopiaga. Hageja tugineb poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevas nõudes VÕS § 76 lg 1, 271 lg 1 , 127 lg 1 ja 128 sätestatule ja nõuab kostjalt kokku summa 505.81 eurot tasumist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Oma nõude tõendamiseks on hageja lisanud eluruumi üürilepingu, AS Eesti Energia maksegraafiku ja elektroonilise arve nr 55241180, maja hoolduskulude arve nr 110, Assar OÜ ostutšeki, garantiikirja, foto lõhutud ajuuksest, OÜ Klaasikoda sularahaarve nr 711, Espak Rakvere AS arve nr 142442, AS Later GR arve nr 69052. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostjale tutvumiseks, kohustades teda kirjalikult hagile vastust esitama. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud 01.06.2011. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 30.06.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud ega teatanud kohtule ka mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja üürilepingu järgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega kokkulepitud võlasummat tasunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2).

Kohus leiab, et kostja poolt põhistatud vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele avalduses nõutud summa - 505.81 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Kohus rahuldas 10.05.2011 määrusega hageja taotluse ja vabastas hageja täielikult hagi hinnale vastava riigilõivu summas 102.25 euro tasumisest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tuginedes eeltoodule tuleb kostjat TsMS § 179 lg 1 alusel kohustada Eesti Vabariigile tasuma riigilõivu summas 102.25 eurot. TsMS § 179 lg 5 tulenevalt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib TsMS § 179 lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Vastavalt TsMS § 179 lõikele 9 nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; ja 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 20. augustil 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.