Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Binatex Service esitas 07. veebruaril 2011 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt ei ole alates 2005.a majandustegevust toimunud. Juhatuse liikmele teadaolevalt ei ole võlgnikul vara. Võlgnikul on võlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 1670,92 eurot. Juhatuse liige on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ajutine. Samuti faktiline majandustegevus on lõppenud aastal 2005. eeltoodu alusel palub võlgniku juhatuse liige algatada pankrotimenetlus. Viru Maakohus võttis 25. mai 2011 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp. Sama määrusega oli määratud istung pankrotiavalduse läbivaatamiseks ning kohus tegi haldurile ülesandeks esitada aruanne ja kirjalik arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur esitas 28. juunil 2011 kohtule halduri aruande, millest tuleneb, et võlgnikul ei jätku varast pankrotikulude katteks. Haldur tegi ettepaneku määrata pankrotimenetluse jätkamiseks huvitatud isikutele deponeeritavaks summaks 3000 eurot. Kohtuistungil, toimunud 29. juunil 2011, kinnitas võlgniku lepinguline esindaja, et võlgnikul vara puudub ning ta on nõus ajutise halduri aruandega ning leiab, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti rahasummat. Samal kuupäeval kohus tegi määruse, millega tegi ettepaneku võlgniku huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks ning andis selleks tähtaja kuni 12. juulini 2011. Tähtajaks ei ole keegi deposiiti tasunud.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

Võlgniku poolt esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel esitas ajutine haldur kohtule järgmise ettekande: I.

Võlgniku üldiseloomustus ja maksejõuetuse tekkimine

Osaühing Binatex Service (edaspidi ka Võlgnik) kanti äriregistrisse 29.01.2003. Võlgniku tegevusaladeks on pealisrõivaste tootmine, õmblustoodete valmistamine, tekstiilitoodete jae- ja hulgimüük ning turundusalane tegevus. Võlgniku juhatuse liikme Inna Zmitrovitš pankrotiavalduse ja sellele lisatud maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta esitatud seletuskirja kohaselt Võlgniku igapäevase majandustegevuse korraldamisega on alates OÜ Binatex Service asutamisest tegelenud peamiselt B Z, isikukood XXX, kelle valduses on Võlgniku dokumentatsioon ja OÜ Binatex Service ainukeseks varaks olnud rõivaste valmistamiseks mõeldud õmblusmasinad. B Z ei ole vaatamata OÜ Binatex Service juhatuse liikme Inna Zmitrovitš’i korduvatele nõuetele OÜ Binatex Service dokumentatsiooni ja vara üle andnud. Alates 2005 ei ole Võlgnikul juhatuse liikmele teadaolevalt faktilist majandustegevust toimunud. Juhatuse liikmele teadaolevalt puuduvad Võlgnikul rahalised vahendid ja vara. Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõlgnevus seisuga 01.02.2011 kogusummas 3355,64 eurot (sh maksuvõlg summas 1684,72 eurot ja intresside võlgnevus summas 1670,92 eurot), mida Võlgnik ei ole rahaliste vahendite ja vara puudumise tõttu võimeline tasuma. Ajutine pankrotihaldur saatis 26.05.2011 Võlgniku juhatuse liikmele Inna Zmitrovitš teabenõude Võlgniku majandustegevusega seotud dokumentide ja andmete esitamiseks. Teabenõudele saatis 03.06.2011 vastuse Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat 2(7)

Rainer Kuulme, kes selgitas vastuskirjas, et Võlgniku majandustegevusega seotud dokumendid asuvad B Z valduses. 13.06.2011 esitas ajutine pankrotihaldur elektronposti teel teabenõude dokumentide ja andmete esitamiseks B Z. B Z väitis oma 13.06.2011 saadetud vastuses, et temal ei ole OÜ-ga Binatex Service midagi pistmist ning et kõik osaühingu dokumendid on Inna Zmitrovitš’i valduses, kes võttis dokumendid kodust lahkumisel endaga kaasa. Käesoleva aruande koostamise seisuga ei ole ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp’ile esitatud nõutud andmeid ja dokumente Võlgniku majandustegevuse ja varalise seisundi kohta. Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud pankrotiavaldus ja sellele lisatud dokumendid ning avalikest registritest ja asutustest ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. II.

Võlgniku varad

Äriregistri andmetest nähtuvalt ei ole Võlgnik esitanud äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet. Äriregistri menetlusandmetest nähtuvalt on Võlgniku suhtes 30.03.2011 tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks (majandusaasta aruanne esitamata) lisatähtajaga 30.09.2011. Võlgniku juhatuse liikme Inna Zmitrovitši poolt kohtusse esitatud pankrotiavalduse kohaselt on Võlgniku ainsaks varaks rõivaste valmistamiseks mõeldud õmblusmasinad, mis Võlgniku juhatuse liikme Inna Zmitrovitš’i väitel on B Z valduses ning mille väljanõudmine on ebatõenäoline seoses B Z pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. B Z eitab oma 13.06.2011 vastuses, et Võlgniku varad on tema valduses, seega ajutisel halduril usaldusväärne informatsioon õmblusmasinate olemasolu ja asukoha kohta puudub. Ajutine pankrotihaldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et: 1)

Võlgnik omab arvelduskontot nr XXX AS-is Swedbank, mille saldo oli 27.05.2011 seisuga on 0.00 EUR. Konto käsutamise õigust omavad B Z (pankrotis), isikukood XXX, ja Inna Zmitrovitš, isikukood XXX. Arvelduskonto on arestitud 26.05.2011.

2)

AS-is Eesti Krediidipank, AS-is SEB Pank, AS-is Citadele banka Eesti Filiaal, A/S Danske Bank Eestis, AS-is Tallinna Äripank, AS-is UniCredit Bank Eesti filiaal, Nordea Bank Finland Plc-s, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis, AS-is LHV Pank, AS-is Bigbank ning AS-is Marfin Pank Eesti Võlgnik kontot ei oma.

AS-is DnB NORD Liising, AS-is SEB Liising, Swedbank Liising AS-is, AS-is Nordea Finance Estonia ja ALG Liisingu AS-is võlgnik liisingulepinguid ei oma. Maanteeameti andmetel ei ole ega ole olnud Võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu liiklusregistris registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel Võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kunagi kuulunud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus teatel ei ole Võlgniku nimel väärtpaberikontot avatud. Ajutisele haldurile teadaolevalt Võlgnikul vara puudub. III.

Võlgniku kohustused (võlad)

Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 30.05.2011 teatise kohaselt on Võlgniku nõuete saldo 1 684,72 eurot ning maksusummadelt arvutatud intress 1 670,92 eurot. 3(7)

Ettemaksukonto saldo 0.00 eurot. Võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane ja esitamata maksudeklaratsioone ei ole. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas järgmised täitemenetlused: Nõue EUR

Kohtutäitur

05.09.2003 J M

414.15

Oleg Sirotin

03.07.2003 S A

511.29

Oksana Kutšmei

Jrk

Toimiku nr

Avamise kuupäev

187/2003/3447

084/2003/1146

Sissenõudja

Ajutine haldur hindab Võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks ca 4300 eurot. IV.

Finantsanalüüs

Andmed finantsanalüüsi teostamiseks puuduvad. V.

Andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta

Ajutisele pankrotihaldurile Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud informatsioon ei võimalda anda hinnangut vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste osas, samuti selles osas, kas on võimalus esitada kahjunõudeid juhtorgani liikme vastu. VI.

Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

Ajutine haldur o seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul majandustegevus puudub, kohustusi on ca 4300 eurot ning varad puuduvad. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning kohustused kasvavad viivisintresside näol. Ajutise halduril puuduvad piisavad andmed andmaks hinnangut maksejõuetuse põhjuste osas. Olemasolevate andmete põhjal on arusaamatu Inna Zmitrovitš’i tegevus Võlgniku juhatuse liikmena. Ajutise halduri hinnangul on Inna Zmitrovitš hoolimata tema poolt esitatud väidete tõelevastavusest jämedalt rikkunud juhatuse liikme nõutavat hoolsuskohustust, jättes Võlgniku raamatupidamise täielikult korraldamata ning jättes väidetavalt kolmanda isiku valduses olevad raamatupidamisdokumendid ja vara kõiki selleks ettenähtud seadusandlikke võimalusi kasutades sisse nõudmata. Lisaks eeltoodule rikkus Inna Zmitrovitš ÄS § 180 lg 5 1 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Täitemenetluse registri väljavõttest nähtuvalt on Võlgniku suhtes menetluses täitetoimikud, mis on avatud juba 2003 aastal, Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse teatel on Võlgnikul maksuvõlg summas 1 684,72 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt puudub Võlgnikul igasugune majandustegevus juba alates 2005 aastast, järelikult pidi maksuvõlgnevus olema kujunenud hiljemalt 2005 aastaks. Kuivõrd Võlgnikul puudus 2005 vara, mille eest täitemenetluse nõudeid rahuldada ning maksuvõlgnevust tasuda, siis oli Võlgnik juba 2005 aastal püsivalt maksejõuetu ning vähemalt 2005 aasta lõpuks pidi Võlgniku maksejõuetus olema ilmne ka Võlgniku juhatuse liikmele Inna Zmitrovitš’ile, misjärel ta oli ÄS § 180 lg 5 1 tulenevalt kohustatud mitte hiljem kui 20 päeva jooksul esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Inna Zmitrovitš esitas võlgniku pankrotiavalduse alles 03.02.2011 ehk rohkem kui 5 aastat 4(7)

hiljem kui ta oli kohustatud esitama ÄS § 180 lg 5 1 kohaselt. Eeltoodust nähtuvad KarS § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud kuriteo tunnused. Lisaks eeltoodule võivad ajutise halduri hinnangul Võlgniku juhatuse liikme tegevuses olla ka KarS § 3811 lg 1 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) ja § 385 lg 1 (vara varjamine pankrotimenetluses) sätestatud kuritegude tunnused. Juhatuse liikme vastu võimalike kahjunõuete esitamisega seoses märgib ajutine pankrotihaldur, et TsÜS § 37 lg 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Seega isegi juhul, kui hilisemas võimalikus pankrotimenetluses peaksid ilmnema võimalikud kahjunõuded juhatuse liikme vastu, ei ole viidatud aegumise regulatsioonist tulenevalt hüvitiste sissenõudmine enne 2006 toimunud rikkumiste osas tõenäoline. VII.

Menetluslikud küsimused

Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutise halduri tasu ja kulude väljamõistmine palub ajutine haldur otsustada kohtuistungil pärast Võlgniku juhatuse liikme seisukoha ärakuulamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et osaühingu Binatex Service pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti väljakuulutamata. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg-te 1 ja 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku osaühingu Binatex Service pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude 5(7)

usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus tegi võlausaldajate ettepaneku tasuda kohtu deposiiti 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, kuid keegi ei ole nimetatud summat tasunud. Esitatud halduri aruandest ja võlgniku ütlustest lähtuvalt leiab kohus tuvastatuks, et võlgnikul ei piisa varast pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et osaühingu Binatex Service pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata osaühingu Binatex Service dokumentide hoidjaks Inna Zmitrovitš. Eeltoodu alusel lõpetab kohus osaühingu Binatex Service pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

AJUTISE PANKROTIHALDURI TASU MÄÄRAMINE

Ajutine haldur esitas kohtule taotluse tasu ja kulude hüvitise kindlaksmääramiseks. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg-te 2-7 järgi tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 1120 eurot ja kulude hüvitise summas 33,70 eurot 6(7)

määramiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt koostab pankrotimenetlusele kulutatud aeg 14 tundi ja haldur arvestas iga tunni eest tasuks 80 eurot. Tasu juurde oli lisatud kulutuste hüvitis 33,70 eurot. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud. Arvestades ajutise halduri töö mahtu ja keerukust, leiab kohus, et halduri taotlus tasu ja kulude määramiseks on põhjendatud. Kuna võlgnikul puudub vara, tuleb ajutisele haldurile määrata tasuks 397 eurot riigi arvelt ning ülejäänud summas võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ajutisele haldurile tuleb määrata tasuks 1120 eurot ja kulude hüvitiseks 33,70 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.