Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

2-11-19386 Asjaolud Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-10-49463 oli AS Meke Sillamäe määratud L Ž pärandvara hooldajaks. AS Meke Sillamäe esitas 27. aprillil 2011 kohtule avalduse pärandvara võõrandamiseks. Avalduse kohaselt viis kohtutäitur Risto Kütt surnud L Ž pärandvara inventuuri. Kinnistusraamatu andmetel kuulus surnud L Ž korteriomand asukohaga XXX. Kohtutäituri hinnangul on korteri väärtus 2000 eurot. Surnud L Ž võlad moodustavad kokku 1479,93 eurot. Avaldaja leiab, et võlad võivad ületada pärandvara maksumuse, mistõttu võlgade katteks tuleb pärandvara võõrandada ja palub kohtul anda selleks oma nõusolekut. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pärimisseaduse (PärS) § 180 alusel pärimisele kohaldatakse pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. PärS § 3 lg 1 järgi pärand avaneb isiku surma korral. Kohus tuvastas, et L Z suri XXX. Seega kohaldatakse antud tsiviilasjas uut pärimisseadust (kehtib alates 01. jaanuarist 2009). PärS § 112 lg 4 kohaselt hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 589 lg 1 kohaselt pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. Kinnistusraamatu andmetel kuulus surnud L Ž korteriomand asukohaga XXX. Viru Maakohtu

2-11-19386 Kohus leiab, et arvestades seda, et olemasolevad nõuded suurenevad ning võivad ületada pärandvara väärtust, on põhjendatud lubada pärandvara hooldajal müüa pärandvarasse kuuluv korter asukohaga XXX, kuna kinnisasja müümisel on võimalik rahuldada olemasolevad nõuded pärandvara vastu ning samas vältida olukorda, kus pärandvaral lasuvad kohustused, mis kommunaalmaksude näol kasvavad ja ületavad vara väärtuse. Kinnisasja müümine on eeltoodud põhjustel pärijate huvide kaitsmiseks vajalik. Pärandvara müügist saadud raha arvel on pärandvara hooldajal võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus pärandvara hooldaja avalduse pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamiseks ning annab pärandvara hooldajale AS Meke Sillamäe luba L Ž pärandavarasse kuuluva kinnisasja asukohaga XXX võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. Kohus peab vajalikuks selgitada ka, et PärS § 112 lg 7 alusel kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. See tähendab, et kui pärandi avanemisest (isiku surmast) on möödunud kuus kuud ja pärijat ei ole teada või kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest ei ole pärija asunud vara valitsema, võib hooldaja kinnisasja müüa ilma kohtu loata. TsMS § 590 lg 1 ja 2 alusel hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda. Aruandes märgitakse esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Seega tuleb pärandvara hooldajal esitada kohtule 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest aruanne pärandvara kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.