Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinn hagihinnalt, ihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. 12.05.2011 esitas Dominus Inkasso OÜ Viru Maakohtule hagi M B vastu võlgnevuse, kokku summas 322.07 eurot (5039.36 krooni) nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud OÜ SMS Kiirlaen ja kostja M B sõlmisid 20.11.2007 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni tagastama hiljemalt 20.12.2007. Kostja registreeris ennast 19.10.2007 väikelaenu taotleva isikuna SMS Kiirlaen OÜ internetikeskkonnas www.smskiirlaen.ee sisestades oma kontaktandmed, kinnitades nõustumist laenulepingu tingimustega ning autentides end pangalingi kaudu. Laenulepingu tingimused on avaldatud SMS Kiirlaen OÜ kodulehel. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Autentimise järel saadeti kostja esitatud e-maili aadressile kinnituskiri, mille kättesaamist kostja kinnitas, saates ka tema andmetes kajastatud mobiiltelefoni numbrilt konto kinnitamiseks sõnumi. Pärast seda aktiveeriti kostja loodud kasutajakonto ning kostja sisestas kliendisüstemi sisenemiseks kasutajatunnuse (mobiiltelefoni numbri) ning enda registreerimisel valitud salasõna. Kostja täitis laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Kostja saatis laenutaotluse kinnitamiseks sõnumi ka mobiiltelefonilt. Antud tegevust koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja laenutaotlus rahuldati ja summa 2000 krooni kanti kostja pangakontole 20.11.2007 maksekorraldusega üle. Samas esitas SMS Kiirlaen OÜ kostjale laenu tasumiseks arve nr 8753 summas 2525 krooni, tasumise tähtpäevaga 20.12.2007 ning viivisemääraga 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja arvet ei tasunud, samuti ei reageerinud SMS Kiirlaen OÜ poolt mobiiltelefonile saadetud sõnumitele ega e-kirjadele. SMS Kiirlaen OÜ loovutas nõude inkassofirmale ja teavitas sellest võlgnikku. Vastavalt hageja ja SMS Kiirlaen OÜ vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise raamlepingule nr 4011/3 loovutas esialgne kreeditor 04.08.2010 VÕS § 164 ja 167 alusel kostja ja

esialgse kreeditori vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega Dominus Inkasso OÜ-le. Hageja teavitas kostjat kirjalikult võlateatise ja hagihoiatusega, millele kostja ei reageerinud. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 396 lg 1; 410; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 sätestatule. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatule on hageja hagiavalduses esitanud ka viivisnõude. Viivise määraks on lepingu üldtingimuste kohaselt 0,85% päevas võlgnevuse summalt (2525 krooni) iga viivitatud päeva eest, kuid mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab hageja viivise protsenti päevas 0,0805 %-ni. Seega moodustab viivis 160,69 eurot (2514.36 krooni). Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakirja laenulepingust nr 2100152384, koopia kostjale 20.12.2007 esitatud arvest nr 8753, maksekorralduse laenu väljamakse kohta 20.12.2007, nõuete loovutamise raamlepingu, võlanõuete üleandmise akti, maksekorraldused riigilõivu tasumisest 18.11.2010 ja 11.05.2011.

II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud ja rahvastikuregistrist nähtuvale aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja elukoha aadressil vastu võetud 28.05.2011 edasiandmiseks kostjale (vastuvõtja allkirjale on lisatud märkus „vanaisa”). TsMS § 313 lg 1 järgi tuleb vastavat dokumendi üleandmise kohustust isikule selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 17.06.2011. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Esitatud hagiavalduses on nõuet õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 410 lg 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingule ei kohaldata VÕS § 404 ja 405 sätestatut. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi vastavalt temaga sõlmitud laenulepingule ega ole tähtaegselt tagastanud ettenähtud laenumakseid. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 113 ja 94. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude ulatuses, s.o. summas 322.07 eurot (s.o 5039.36 krooni), millest põhivõlgnevus 20.12.2007 väljastatud arve nr 8753 alusel on 161.38 eurot (2525 krooni) ja viivitusintress (viivis) laenulepingu p 11.1 vastavalt hageja nimetatud mõistlikus määras 0,0805% päevas - summas 160.69 eurot (2514.36 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks 0,0805 % päevas põhivõlalt (161.38 eurolt) alates 11.05.2011.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi põhinõude osas täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on lisanud hagiavaldusele menetluskulusid tõendavad dokumendid, milleks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 111.84 eurot (sellest TsMS § 750 krooni e. 47.93 eurot maksekäsu kiirmenetluses ts. asi nr 2-10-57364 tasutud riigilõiv - maksekorraldus nr. 2435, 18.11. 2010, ja hagiavalduse esitamisel veel 63.91 eurot – maksekorraldus nr 31931, 11.05. 2011). Hageja on kandnud õigusabikulu kulu summas 95 eurot, s.o. kokku hageja menetluskulud summas 206.84 eurot.

Kohus juhindus otsuse tegemisel TsMS § 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 16. augustil 2011. a. a Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.