Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud menetluskulud kostja enda kanda. Välja Välja mõista A P`ilt P`ilt BIGBANK ASAS-i kasuks kasuks hageja menetluskulude netluskulude katteks kokku summas 351.51 eurot. eurot.

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taas taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on otsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). g 1 p 2 alusel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 llg

I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.05.2011 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi A P`i vastu võlgnevuse, kokku summas 2245.71 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja A P sõlmisid 12.02.2007 tarbijakrediidilepingu nr.0700133/45tt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1917.35 eurot (30 000 krooni). Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,13% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt. Kostjal oli kohustus tasuda regulaarselt lepingujärgseid makseid alates 12.03.2007, kuid kostja rikkus nimetatud kohustust korduvalt, mistõttu hageja alustas võla sissenõudemenetlust. Hageja edastas kostjale meeldetuletuskirju. Kuna kostja sellest hoolimata oma lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. 24.11.2008 hoiatas hageja kostjale saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui ta ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja oma kohustusi täitma ei asunud. 16.12.2008 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 2322.49 euro tasumist, millest 1646.37 moodustas tagastamata krediidisumma, 319.48 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 25.56 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 1.81 eurot viivis, 329.27 eurot leppetrahv. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud krediidisumma katteks 487.77 eurot, mistõttu on tagastamata krediidisummaks veel 1158.60 eurot. Lepingu üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale 27.13% krediidisummast aasta kohta intressi. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja tasunud intresside katteks 28.76 eurot, mistõttu veel tasumata sissenõutavaks muutunud intress summas 290.71 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemisel 16.12.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1,81 eurot. Hagi esitamise seisuga 17.05.2011 moodustab tasumata krediidisummalt arvestatud viivis summas 792.66 eurot. TsMS § 367 alusel nõuab hageja veel alates 18.05.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 27.13% % tagastamata krediidisummalt aastas.

Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 12.02.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja lepingu sõlmimise ja ülesütlemise ajal kehtivate üldtingimustega, koopiad võla sissenõudmisega seotud kirjadest - lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestus, väljavõte CKE Inkasso OÜ arvest nr 90563, koopia hageja hinnakirjast, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arvest ja selle tasumist tõendavast maksekorraldusest, hagi esitamisel tasutud riigilõivu tasumise maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid – volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostja Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostjale 02.06. 2011 allkirja vastu kätte antud. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 22.06.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, ja 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Hageja on kostjale vastavalt lepingule võimaldanud krediiti summas 30 000 krooni. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks hagi esitamisel oli veel koos kõrvalnõuetega kokku summas 2245.71 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimused. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 2245.71 eurot, sellest tagastamata krediidisumma 1158.60 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress – 290.71 eurot, 3.74 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ning sissenõutavaks muutunud viivis - 792.66 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 18.05.2011 määras 27.13 % tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 255.64 eurot krooni (maksekorraldus nr 93149772, 17.05.2011) ja õigusabikulud summas 95.87 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest. Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 351.51 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

(allkiri)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 28.oktoobril 28.oktoobril 2011.a Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.