Tsiviilasja number
2-09-67340
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.07.2011, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Margo Klaar, liikmed Gaida Kivinurm ja Iko Nõmm
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) hagi M. L. vastu 2 724,74 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 724,74 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.11.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. L. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu), (registrikood 70008641, asukoht SuurSõjamäe 23A, 11415 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Kristi Sild Kostja: M. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX, XXXXXXXXX XXXX,
Jätta Harju Maakohtu 11.11.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja maakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta M. L. kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus taotleda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 11.12.2009 esitas Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu) Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista M. L. välja 42 633 krooni ja menetluskulud. Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 28.07.2008 käskkirja nr 497P alusel lõpetati kostjaga tegevteenistuse leping ja kostja vabastati Kaitseväe Logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse teeninduskeskuse side vanemraadiotelefonisti ametikohalt alates 31.07.2008 ning arvati reservi 01.08.2008. Seoses teenistuskoha koondamisega maksti kostjale koondamishüvitist 6 kuu ametipalga ulatuses 47 872 krooni. 31.07.2008 esitas kostja avalduse, milles palus end võtta ametisse Kaitseväe Logistikakeskuse välisoperatsioonide varustuse sektsiooni vanemspetsialisti ametikohale alates 18.08.2008. Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 18.08.2008 käskkirjaga nr 578P nimetati kostja Logistikakeskuse ladude teenistuse põhiladude grupi välisoperatsioonide varustussektsiooni koosseisuvälise vanemspetsialisti ametikohale. Logistikakeskuse juhtkond teatas kostjale 27.10.2008 kirjaga nr LOGK-1.2-1/10499, et tulenevalt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 123 lg-st 3 lasub kostjal kohustus tagasi maksta koondamise hüvitisest 42 633 krooni. Kostjale tehti ettepanek hüvitis tagasi maksta hiljemalt 01.12.2008. Kostja ei ole oma kohustust käesoleva ajani täitnud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole midagi saanud õigusliku aluseta ning ei ole kohustatud tagastama koondamishüvitist. Kostjat ei saa nimetada kaitseväelaseks ja ta ei ole ametisse nimetatud KVTS § 14 alusel, seega kostja suhtes ei kohaldu kaitseväeteenistuse seaduse sätted. Kostja on uuesti ametisse nimetatud koosseisuvälise vanemspetsialistina, mille õiguslikuks aluseks on avaliku teenistuse seadus. Kostja leiab, et tema suhtes ei ole kohaldatav KVTS § 123 lg 3 ja ta ei ole kohustatud tagastama koondamishüvitist. Kostja nõustus hagiavalduses toodud faktiliste asjaoludega. Sisuliselt on tegemist avalikõigusliku vaidlusega, kuna kostja ametisse nimetamise käskkiri on haldusakt. Kostja on alates 18.08.2008 avaliku teenistuse seaduse alusel ametisse nimetatud riigiametnik. Maakohtu otsuse põhjendused 11.11.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis M. L. Eesti Vabariigi kasuks välja 42 633 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Puudus vaidlus, et kostjaga lõpetati tegevteenistuse leping ja ta vabastati Logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuse teeninduskeskuse side vanemraadiotelefonisti ametikohalt 31.07.2008, kusjuures talle maksti koondamishüvitust vastavalt KVTS § 123 lg-le 1 kuue kuu ametipalga ulatuses, s.o 47 872 krooni. Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 18.08.2008
käskkirjaga nimetati kostja ametisse alates samast kuupäevast ladude teenistuse põhjaladude grupi välisoperatsioonide varustussektsiooni koosseisuvälise vanemspetsialistina. KVTS § 123 lg 3 sätestab, et kui koondamise tõttu lepingulisest teenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse või ta sõlmib töölepingu töötamiseks oma viimasel käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teenistuskohal enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti ametisse nimetati või ta töölepingu sõlmis. KVTS § 14 kohaselt kaitseväelase teenistuskoht on kaitseväes ja Kaitseliidus. Kuna kostja nimetati 18.08.2008 uuesti ametisse kaitseväe Logistikakeskusesse, siis on hageja nõue koondamishüvitise tagastamiseks, (välja arvatud perioodi eest, mil kostja 2008. augustis kaitseväes ametis ei olnud) seaduslik ja põhjendatud. Alusetu on kostja vastuväide, et kuna ta astus uuesti ametisse avaliku teenistujana, siis talle KVTS sätted ei laiene. Kostjale maksti koondamishüvitis kui kaitseväe teenistusest vabastatavale isikule ning KVTS § 123 lg 3 kohaselt tekib koondamishüvitise tagastamise kohustus isikul, kes nimetatakse enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist uuesti ametisse (või sõlmib töölepingu) oma viimasel KVTS §-is 14 sätestatud teenistuskohal. Apellatsioonkaebus Kostja M. L. palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on tuginenud hagi rahuldamisel KVTS § 123 lg-le 3. KVTS sätestab kaitseväeteenistuse mõiste, kaitseväeteenistuse subjektid ning kaitseväeteenistuses olevate isikute õigusliku seisundi. Seega pidi kohus esmalt selgitama, kas apellandi praegune Kaitseväe Logistikakeskuses töötamine on kaitseväeteenistuses olemine ning kas apellant on kaitseväeteenistuse subjekt. KVTS § 2 lg 1 alusel on kaitseväeteenistus avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Apellandi teenistuskoht on kaitseväes, kuid see ei ole sõjaväelise auastmega ametikoht. KVTS § 8 lg 1 alusel on kaitseväelane tegevteenistuses olev Eesti kodanik. Tegevteenistusse astumisel sõlmitakse teenistusse võetava isikuga kirjalik kokkulepe KVTS § 82 lg 1 alusel. KVTS § 176 kohaselt algab kaitseväelase teenistuskohustuste täitmine tegevteenistuse käskkirjas märgitud päeval ja lõpeb tegevteenistusest vabastamise käskkirjas märgitud päeval. Apellandi tegevteenistuse leping lõpetati alates 31.07.2008 Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 28.07.2008 käskkirjaga nr 497P ja uuesti seda apellandiga sõlmitud ei ole. Seega ei ole apellant kaitseväelane ja tema suhtes ei kohaldu kaitseväeteenistuse seaduse sätted. KVTS § 123 lg 3 alusel peab koondamishüvitise tagasi maksma isik siis, kui ta sõlmib töölepingu töötamiseks oma viimasel käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teenistuskohal. KVTS § 14 sätestab kaitseväelase teenistuskohad. Normi kohaldatakse seega kaitseväelaste suhtes. Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 18.08.2008 käskkirja nr 578P, millega apellant on nimetatud koosseisuväliseks vanemspetsialistiks, õiguslikuks aluseks on avaliku teenistuse seadus. Riigiasutustes töötavad inimesed võivad olla nii avalikud teenistujad kui ka lepingulised teenistujad, kellele ei laiene avaliku teenistuse seadus. Samal põhimõttel ei laiene kaitseväeteenistuse seadus automaatselt kõigile töötajatele, kes töötavad kaitseväes.
Hagiavalduse p-s 3.4 nimetab vastustaja apellanti samuti endiseks kaitseväelaseks. Apellant leiab, et nimetatud vaidluses ei ole kohaldatav KVTS § 123 lg 3. Apellant ei ole midagi saanud õigusliku aluseta. Apellant on koondatud, talle on makstud õiguslikul alusel koondamishüvitist ja puudub õiguslik alus, mis kohustaks apellanti koondamishüvitist tagasi maksma. Kohus on rikkunud menetlusnorme ning jätnud kohtuotsuse põhjendamata (TsMS § 442 lg 8). Kohus on leidnud, et kuna Logistikakeskuse ülema 18.08.2008 käskkirjaga nr 578P nimetati apellant uuesti ametisse Logistikakeskusesse, siis on vastustaja nõue koondamishüvitise tagastamiseks seaduslik ja põhjendatud. Kohus on jätnud hindamata Kaitseväe Logistikakeskuse ülema 18.08.2008 käskkirja nr 578P õiguslikud alused. Otsusest ei selgu, mille alusel kohus leiab, et apellant on nimetatud ametisse kaitseväelasena. Samuti on kohus jätnud hindamata kõik apellandi vastulauses esitatud väited ning asjas esitatud tõendid ja ei ole otsuses põhjendanud, miks koosmõjus esitatud tõenditega nende väidetega ei arvestata. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Pooled ei vaidle hagi alusena toodud asjaolude osas, kuid vaidlus on õiguse kohaldamise üle. Kolleegium nõustub maakohtuga KVTS § 123 lg 3 tõlgenduse osas. KVTS § 123 lg 3 sätestab, et kui koondamise tõttu lepingulisest teenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse või ta sõlmib töölepingu töötamiseks oma viimasel käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teenistuskohal enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti ametisse nimetati või ta töölepingu sõlmis. Kolleegiumi arvates tuleneb KVTS § 123 lg-st 3, et koondamise hüvitise tagastamise kohustus ei sõltu sellest, kas koondatud isik nimetatakse perioodil, mille eest talle koondamishüvitist maksti, uuesti ametisse kaitseväelasena või mitte. KVTS § 123 lg 3 järgi võib koondatud isik asuda viimasesse teenistuskohta tööle ka töölepingu alusel ja tal on ka siis kohustus koondamishüvitis tagastada. Oluline on ainult see, et tööle või teenistusse asumine oleks seotud viimase teenistuskohaga. Vaidlust ei ole, et apellandi teenistuskoht enne koondamist ja pärast uuesti ametisse asumist on sama. Ebaõige on kaebaja käsitlus, et pärast reservi arvamist ei saa apellandil olla kohustusi tulenevalt KVTS-s sätestatust. Apellandi kohustus tagastada koondamise hüvitis tuleneb tema kaitseväe teenistuses olekust ja sealt vabastamise alusest ning eeltoodu tõttu ei ole seadusega vastuolus apellandil pärast teenistuse lõppu rahalise kohustuse tekkimine. KVTS § 123 lg 3 järgi on koondatud isikul samas sättes toodud asjaoludel kohustus tagasi maksta koondamise hüvitis. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Õige on kaebuse väide, mille kohaselt ei saa apellandi vastu nõuet esitada tulenevalt alusetut rikastumist reguleerivatest sätetest. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud alusetut rikastumist reguleerivatele võlaõigusseaduse sätetele, vaid on nõude lahendanud KVTS § 123 lgle 3 tuginedes.
Apellandi väide, et maakohus jättis otsuses hinnangu andmata tema poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele, on jäänud paljasõnaliseks. Apellant pole kaebuses konkretiseerinud, milliseid asjaolusid pole kohus tuvastanud ja milliseid tõendeid hinnanud. See, et kohus ei nõustunud apellandi väidetega, ei anna alust järelduseks, et maakohtu otsus on põhjendamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Maakohus on maakohtu menetluses kantud menetluskulud õigesti jaganud.
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.