Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Ruslan Baygazin esitas 28.07.2010 Harju Maakohtule hagi AS Vallikraavi Kinnisvara vastu kahjuhüvitise 337 219, 25 krooni (21 552, 24 euro) saamiseks. Hageja omandas 10.04.2008 ja 22.05.2008 sõlmitud lepingute alusel korteriomandid Tallinnas xxxxx x (reaalosana eluruum xx xja reaalosana mitteeluruum nr xxx - panipaik). Veebruaris 2010 toimus eluruumis veeavarii, mille tulemusel sai hageja korter kahjustada. Vastavalt OÜ Ehitusekspert 26.04.2010 eksperthinnangule on kahjustuste põhjuseks korteri II korruse ripplae peal oleva veetorustiku vasest armatuuri ja mudafiltri jäätumine, mis põhjustas elementide purunemise ja vee lekke. Vesi valgus mööda korterit laiali, põhjustades elektrilühise, mille tulemusel seiskusid korteri põrandakütteringvoolud ning külmusid/kahjustusid küttetorustiku ühendused ja küttekollektorite automaatõhutite kaaned. Sulamise järel toimus küttesüsteemist vee leke. Veetorustiku külmumise teguriteks on ekspertiisi kohaselt külma- ja soojavee arvestite ning jaotuskollektorite paigaldamine II korrusel oleva ruumi kinnise ripplae peale katuslae alla, kuhu soe ruumiõhk ei pääse, suletud veeja küttepüstikute šahti ebaõige projekteerimine ja ehitamine, samuti asjaolu, et kõik šahtis paiknevad torustikud olid isoleerimata ning paigaldatud kas vastu välisseina või selle vahetusse lähedusse (ei ole kinni peetud projektijärgsest lahendusest). Veetorude ebaõige paigaldamine on põhjuslikus seoses nende külmumisega ja külmumise tagajärjel veeavarii toimumisega. Hagejal ei olnud võimalik puudust avastada korterit väliselt üle vaadates, kuigi puudus oli olemas lepingu sõlmimise ajal. Vastavalt pooltevahelisele lepingule pidi kostja tagama, et teostatud ehitustööd, materjalid ning paigaldatud seadmestik vastaksid Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele. Hageja on VÕS § 34 mõttes tarbija ning kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja viitas VÕS § 217 lg 2 p 6 sättele, mille kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele, kui asi ei ole seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada. OÜ Ehitusekspert hinnangul on korteriomandi veekahjustuste kõrvaldamise hinnanguliseks maksumuseks koos käibemaksuga 236 897 krooni. Lisaks sellele on hagejale põhjustatud vältimatuid, tema poolt kantud kulutusi summas 100 322, 25 krooni järgmiselt: 1) 2010.a märtsikuu elektrikulu seoses kahjustatud ruumide kuivatamise ja kütmisega 3735, 27 krooni; 2) küttesüsteemi remont summas 33 598, 66 krooni; 3) segisti GROHE sisu vahetus ning sooja- ja külmavee mudafiltrite vahetus summas 3949, 20 krooni; 4) korteri elektritööd 9294 krooni; 5) veeuputuse likvideerimine 2640 krooni; 6) elektrotehnilised kontrollmõõtmised 2880 krooni; 7) luku avamine, südamiku paigaldus 950 krooni;

8) uputuse tõttu ööbimine hotellis 1455, 12 krooni; 9) juriidilised teenused 17 820 krooni; 10) ekspertiisi kulud 24 000 krooni. Tekitatud kahju on tõendatud ja on tekkinud kostja süül, kuna kahju ja kahju tekitanud teo vahel on põhjuslik seos. Kostja käitus õigusvastaselt, rikkudes VÕS § 217 lg-t 1 ja lg 2 p 1. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja eitas lepingurikkumist ja hagejale kahju tekitamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud hagejale üle puudustega korteriomandi. Olukorras, kus puudub kostjapoolne lepingurikkumine, puudub hagejal alus kostja vastu lepingu rikkumisele tugineva kahju hüvitamise nõudmiseks. Kahju ei ole tingitud korteriomandi puudustest, vaid korteri ebaõigest kasutamisest. Veeavarii toimumise ajal seisis korter tühjana ja seda ei köetud piisavalt. Kostja hinnangul ei ole tõendatud, et hagis viidatud detailide külmumise põhjustasid puudused kostja poolt hagejale müüdud korteriomandis. OÜ Ehitusekspert arvamuses ei ole soovitust muuta II korruse ripplae peal olevat armatuuri ja mudafiltri ehituslikku lahendust ega viidatud lisasoojustuse panemise vajadusele. Isegi juhul, kui kostja vastutaks hagejale tekkinud kahju eest, ei saaks kostjalt nõuda hagiavalduses nimetatud kahjude hüvitamist, kuna kostja vastutus on VÕS § 106 lg 1 kohaselt lepingus punktist 2.13 tulenevalt välistatud. Elamus ja/või lepingu esemel ilmneda võivate puuduste tõttu ostjale tekkida võiva muu kahju eest müüja ei vastuta. OÜ Ehitusekspert arvamuses ei ole veeavarii põhjustanud puuduste kõrvaldamise kahjusid märgitud. Kuid ka juhul, kui hagejal on alus nõuda kahju hüvitamist, kuuluks kahjuhüvitis VÕS § 139 lg 1 alusel vähendamisele 0 kroonini, lähtudes hageja enda osast kahju tekkimisel. Vastutuse tekkinud kahju eest välistab ka VÕS § 127 lg 3. Kostja väitel on hageja arvestanud kahjunõude suuruse määramisel mitmeid kulutusi (kuivatustööde, elektritööde maksumus) kahekordselt. Samuti märgib kostja, et käesolevas asjas ei ole tegemist tarbijale müügiga, kuna VÕS § 208 lg 4 kohaselt puudutab see vallasasja müüki. Esimese astme kohtu lahend Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis AS-lt Vallikraavi Kinnisvara välja 18 882 krooni (1206, 78 eurot). Poolte menetluskulud jättis kohus 94% ulatuses hageja kanda ning 6% ulatuses kostja kanda. Asjas puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 10.04.2008 korteriomandi võlaõigusliku müügilepingu ning 22.05.2008 omandi üleandmise asjaõiguslepingu, mille esemeks oli xxxxx x-x asuv korteriomand. Vaidlus puudub ka selles, et veebruaris 2010 toimus korteris veeavarii, mille käigus said kahjustusi ruumide laed, seinad ja põrandad ning nende kattematerjal, ning selles et veelekke tekkimise põhjuseks oli II korruse ripplae peal oleva veetorustiku vasest armatuuri ja mudafiltri kahjustused jäätumise tagajärjel. Tuginedes VÕS § 217 lg-le 1, VÕS § 217 lg 2 p-dele 1 ja 2, poolte vahel sõlmitud lepingu sisule ja OÜ Ehitusekspert 26.04.2010 eksperthinnangule, on käesolevas asjas usaldusväärselt tõendatud, et kostja on müügilepingu punktides 2.10 ja 2.11 sätestatud tingimusi rikkunud ning hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses lepingurikkumisega ja oli ettenähtav. Käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijalemüügiga, mille puhul kohalduksid võlaõigusseaduses sätestatud tarbijalemüügi erisätted, sest VÕS § 208 lg 4 kohaldub vaid vallasasja müügi korral. Kuna tegemist ei ole tarbijalemüügiga, siis ei ole nimetatud kokkulepe VÕS § 237 lg 1 järgi tühine. Tähtsust ei oma garantiiperiood.

Tulenevalt VÕS §-st 5, § 106 lg-st 1, VÕS §-st 29 ja müügilepingu punktist 2.13 piirdub kostja vastutus vaid teostatud töödes, paigaldatud materjalides või seadmetes ilmnevate puuduste likvideerimisega. Muu kahju eest kostja ei vastuta. Arvestades müügilepingu eset, ei ole selline kokkulepe kostja vastutust ebamõistlikult välistav ega piirav. Hageja pidi olema eelnimetatud lepingupunktist teadlik, kuna tegemist on lepinguga, millele notar on andnud oma selgitused. Kuna puudused on kostja poolt kõrvaldamata, siis tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja on esitanud omapoolse tõendi võimaliku kahju suuruse kohta, kuid nimetatud hinnapakkumises ei ole eritöid eraldi välja toodud, mistõttu tuleb lähtuda 26.04.2010 asjatundja detailsest eelarvest. Lähtudes esemel esinevatest puudustest, tuleb lepingu punkti 2.13 kohaselt kostjal hüvitada järgmiste tööde teostamise maksumused: šahti avamine koos torustiku demontaažiga 732 krooni; šahti taastamine koos torude paigaldamisega ja isoleerimisega 12 460 krooni; torustiku surveproov 952 krooni ja purunenud sooja- ja külmavee mudafiltrite vahetus 1909, 20 krooni, kokku seega 18 882 krooni. Teiste hagis märgitud kulutuste hüvitamise osas on kostja vastutus piiratud müügilepingu punkti 2.13 alusel ja ei kuulu hüvitamisele. Käesolevas asjas on usaldusväärselt tõendatud, et korteris pidi temperatuur langema alla +5 C, mis on asjatundja 26.04.2010 arvamuse kohaselt üheks lisateguriks veeavarii tekkel. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tegemist on eseme ebaõige kasutamisega. Kahju tekkimine on tõendatult osaliselt põhjuslikus seoses hageja tegevusest tulenevate asjaoludega. Hageja tegevusest tuleneva kahju tekkimise osakaalu hinnates tugines maakohus eksperdi 26.04.2010 arvamusele, mille kohaselt projekteerimises ja ehitamises esinesid olulised vead. Kuna kostja on kinnisvara ja ehitusvaldkonnas tegutsev äriühing ning hageja kui eriteadmisteta füüsiline isik ei pidanud teadma, et tulenevalt esemel olevatest puudustest võivad torud külmuda, tuleb kahjuhüvitis jätta muutmata. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata hagi summas 318 337, 25 krooni (20 345, 46 eurot) ja jaotati menetluskulud. Hageja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Esimese astme kohtuotsus ei vasta TsMS §-le 436 lg-le 1, § 438 lg-le 1 ja § 442 lg-le 8, kuna see on motiveerimata ja põhistamata ning poolte selgitustest on tehtud väärad järeldused. Maakohus on valesti tõlgendanud pooltevahelise lepingu punkti 2.13, lähtudes vaid VÕS §-s 29 sätestatust. Kohus jättis arvesse võtmata, et kostja ei ole veenvalt põhjendanud lepingu punkti 2.13 olemasolu poolte vahel sõlmitud lepingus. Tähelepanuta on jäetud, et lepingu vaidlusalune punkt on hagejat ebamõistlikult koormav, kostjat vastutusest alusetult vabastav ja on selgelt vastuolus lepingupoolte võrdsuse printsiibiga, heade kommete, heade äritavade ja hea usu põhimõttega. Kohus oleks pidanud kohaldama lepingu punkti 2.13 osas VÕS § 106 lg-t 2. Tulenevalt TsÜS §-st 87, VÕS § 106 lg-st 2, TsÜS §-dest 86 ja 138 on lepingu punkt 2.13 tühine. Sõltumata kokkuleppe kehtivusest on oluline ka VÕS § 221 lg 2, mis keelab müüjal tugineda oma vastutust piiravale kokkuleppele, kui ta ise puudustest teadis või pidi teadma ja sellest ostjale ei teatanud. Kostja ei pidanud kinni ehitustööde üldistest kvaliteedinõuetest ega lepingu punktide 2.10 ja 2.11 tingimustest, mistõttu tekkinud kahju oli ettenähtav. Kuna tekkinud kahju oli ettenähtav ja välditav, on kostja käitumise näol tegemist vähemalt raske hooletusega, kui mitte otsese tahtlusega. Nii tahtluse kui raske hooletuse puhul pidi kostja teadma lepingutingimustele mittevastavusest. Samuti pidi kostja kui korteri ehitusega ja müümisega seotud isik teadma lepingueseme puudustest. Kostja on andnud hagejale tahtlikult ebaõige kinnituse, et müüdud korteriomandil puudusi ei ole.

Tulenevalt VÕS §-st 104 lg-st 1 ja VÕS § 104 lg-st 2 vastutab kostja kohustuste rikkumisest tekkinud kahju eest. VÕS § 103 lg 1 kohaselt ei ole kostja tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Korterit ei ole valesti kasutatud, mistõttu ei ole kahju tekkimine põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Kostja peab tagama, et korteriomandit saab kasutada Eesti kliimas. Asjaolu, et hageja ei elanud mõned nädalad kodus ning selle tulemusena langes temperatuur korteris alla +5 C, ei ole tõsiselt võetav. Hageja ei ole kohustatud elama korteris igapäevaselt. Temperatuur langes korteris alla +5 C seetõttu, et veetorustik külmus ebaõige projekteerimise ja ehitamise tulemusena. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub kaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 882 krooni (1206, 78 eurot) ja jättis menetluskulud 6% ulatuses kostja kanda. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et kostja rikkus lepingut, kuna veetorude külmumine tuleneb ehitise mittevastavusest tunnustatud kvaliteedinormidele. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas müüdud asi on tavapärasel kasutamisel eesmärgipäraselt kasutatav. Hageja ei ole korteriomandit tavapäraselt kasutanud, lastes korteri temperatuuril langeda alla +5 C. Seetõttu on kohus valesti kohaldanud VÕS § 217 lg 2 p 2, jättes arvesse võtmata, et veetorude külmumine ei toimunud asja tavapärase kasutuse tingimustes. Kohtu järeldus, nagu oleks hagile lisatud asjatundja arvamusega tuvastatud kostja poolne lepingurikkumine, ei ole nõutaval määral põhistatud ega järeldu viidatud asjatundja arvamusest. Kohus on valesti tuvastanud, et hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega ning hagis märgitud kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Isegi kui lepingurikkumised eksisteeriksid, puuduks põhjuslik seos hagiavalduses toodud kahju ning otsuses käsitletud rikkumiste vahel. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei saa aktis toodud asjaolud korteri tavapärase ekspluatatsiooni korral tingida torude külmumist. Seega ei ole tuvastatud mitte ühtegi lepingurikkumist, mis oleks saanud põhjustada hagiavalduse aluseks oleva veeavarii. Kostja ei saanud ette näha võimalust hagejale kahju tekkimiseks, kuna veeavarii põhjuseks on hoone ruumide ebaõige kasutamine. Otsus ei ole põhjendatud ja seaduslik osas, millega hageja kasuks mõisteti välja 18 882 krooni. Kohus eksis VÕS § 139 lg 1 kohaldamisel ja kahjuhüvituse suuruse muutmata jätmisel, viidates hagejale kui isikule, kes ei pidanud teadma, et torud võivad külmuda, kui korteris langeb temperatuur alla +5 C. Vajadust ruume talvetingimustes kütta tuleb pidada üldteadaolevaks asjaoluks. Iga mõistlikult käituv inimene peab arvestama võimalusega, et -24,8 C välistemperatuuri tingimustes võivad kütmata hoones torud jäätuda ja põhjustada veeavarii. Õigusaktidest ei tulene nõuet, mille kohaselt peaks torustike jäätumine olema välistatud olukorras, kus hoone on talveperioodil kütteta. Ehituslike lahenduste näol, mis võisid tingida torude jäätumise kütteta korteris, ei saa olla tegemist puudustega, mis said põhjustada torude külmumise ja sellele järgnenud veeavarii. Seega on põhjendamatu kohtu seisukoht, justkui oleks hageja võinud eeldada, et talveperioodil kütmata hoones torustik ei jäätu. Kohus on seetõttu valesti kohaldanud ka VÕS § 139 lg-t 2, võtmata arvesse kahjustatud isikul endal lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustust. Kuna kahju tekkis täielikult hagejast tulenevatel põhjustel, tuleks kahjuhüvitist vähendada 0 kroonini. Vastused apellatsioonkaebustele Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ning paluvad need jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, olles eelnevalt ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad kohtuistungil ja jätkates tsiviilasja menetlust kirjalikult, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse ning rahuldab hagi ka selles osas, suurendades kostjalt väljamõistetavat summat 20 345, 46 euro (318 337, 25 krooni) võrra. Ühtlasi jaotab ringkonnakohus ümber menetluskulud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas kohtuvaidluses on tõendatud, et kostja on müügilepingus sätestatud tingimusi rikkunud. Maakohus, tuginedes dokumentaalsele tõendile - OÜ Ehitusekspert 26.04.2010 koostatud eriteadmistega isiku arvamusele - , leidis, et selles kirjeldatud veetorustiku külmumise põhjused tõendavad üheselt asjaolu, et kostja poolt müüdud korteriomand ei vastanud pooltevahelise lepingu punktide 2.10 ja 2.11 nõuetele. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei taganud, et korteriomandit saaks kasutada Eesti kliimas: kui veetorud elamus külmuvad, ei vasta korteriomand ega elamu Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele. Maakohus ei nõustunud kostja poolt eriteadmistega isiku 26.04.2010 arvamusele antud tõlgendusega, nagu puuduks selles viide vajadusele muuta tehnilisi lahendusi. Kõnealuses arvamuses on välja toodud nii puudused kui tööd, mida tuleb puuduste kõrvaldamiseks teha. Kohtu hinnangul on hageja poolt usaldusväärselt tõendatud, et kostja on müügilepingus sätestatud tingimusi rikkunud ning hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega (VÕS § 127 lg 4), samuti oli hagis märgitud kahju rikkumise tagajärjena ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ta vajalikuks lepingu rikkumist käsitlevaid põhjendusi korrata. Küll ei nõustu kolleegium maakohtu hinnanguga, nagu oleks asjas tõendatud, et kahju tekkimine on osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tulenevate asjaoludega (VÕS § 139 lg 1): maakohus nõustus kostjaga, et hageja korteris langes temperatuur alla +5o C, mida tuleb lugeda eseme ebaõigeks ekspluatatsiooniks (leides samas siiski, et kahjuhüvitise suurust see ei mõjuta). Kohtule esitatud tõendid ei võimaldanud teha järeldust, et torustiku külmumise oleks põhjustanud korteri mittetavapärane kasutamine. Käesolevas asjas on tõendatud, et xxxxx x asuvasse elamusse on paigaldatud küttesüsteem, mille automaatika hoidis korterites elamiseks vajalikku temperatuuri. Tõendi kohaselt veeavarii avastatigi seetõttu, et toimunud avarii tõttu elamu kütte tsirkulatsioon seiskus (küttesüsteem ei suutnud hoida nõuetekohast rõhku). Kostja poolt esitatud kontrollarvutused (tl 120-121) ei lükka ümber hageja esitatud tõendit kahju tekkimise põhjuste kohta. Arvutustes toodud viide sisetemperatuuri langemise kohta alla +5o C ei võimalda teha järeldust, et selle oleks tinginud ruumide kütmata jätmine. Ükski muu tõend ei kinnita, et pesuruumi kinnise ripplae peale katuslae alla (kuhu soe ruumiõhk ei pääse) paigaldatud veearvestid ja jaotuskollektorid oleksid külmunud eluruumi kütmata jätmise tõttu. Küll nähtub 26.04.2010 arvamusest, et vee- ja küttepüstikute suletud šaht oli projekteeritud ja ehitatud hoone välisnurka, kõik šahtis paiknevad torustikud olid (vastuolus projektiga) isoleerimata ning paigaldatud kas vastu välisseina või selle vahetusse lähedusse (pidamata kinni projektikohasest vahest toru ja välisseina vahel) jne. Arvamuses on nimetatud ka muid puudusi, mis võisid tingida vaidlusaluse sündmuse. Samast tõendist nähtuvalt võis seadmete külmumisele aidata kaasa pigem katuslae halb soojapidavus (konstruktsiooni osalise avamise teel tuleks kontrollida katuslae soojapidavust ja isolatsiooni niiskuse taset) kui korteri ebaõige ekspluateerimine. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik teha järeldust, et tekitatud kahju on tingitud hagejast sõltuvatest asjaoludest. Arvestades eriteadmistega isiku arvamuses välja toodud ehitustööde puudusi, võib teha järelduse, et temperatuur võis eluruumides langeda alla kostja väidetud määra vaid ebakvaliteetse töö tõttu.

Vastuseks kostja kaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu selles toodud käsitlusega, nagu oleks kahju põhjustanud asja ebaõige ekspluateerimine. Vaidlusaluse korteri kasutamine ei erinenud tavapärasest. Asjas ei ole tõendatud, et asja ebaõigest kasutamisest tulenevalt võis temperatuur langeda alla +5o C. Need väited ei ole tõendatud. Kostja, esitades oma nägemuse asja tavapärasest kasutamisest (viidates kahele varasemale talvele), jättis tähelepanuta, et 2009/2010 talv oli paljude aastate külmemaid. Asjas ei olnud vaidlust selle üle, et xxxxx x asuvasse elamusse on paigaldatud küttesüsteem. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et küttesüsteem töötas pidevalt ja hoidis korterites ühtlast (m.h elamu säilimiseks) vajalikku temperatuuri. Eriteadmistega isiku 26.04.2010 arvamusest nähtuvalt aitas veeavarii tekkimisele kaasa veel üks asja oluline puudus (akti punkt 3.2.2.2): põrandakütte kollektoritele ei ole paigaldatud nn Baybassi ehk möödaviiku, mis on vajalik küttepüstikutes ringvoolu pidevaks säilitamiseks. Neil asjaoludel on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et pooltevahelise lepingu esemeks olnud asi ei vastanud lepingu tingimustele. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud ja põhjustanud sellega hagejale kahju, kuid leidis vääralt, et kostja vastutus tekitatud kahju eest on lepingust tulenevalt piiratud. Lepingu punktis 2.13 sisalduva kokkuleppe sisu (poolte tegeliku tahte) väljaselgitamisel jättis kohus hinnanguta poolte erinevad väited sätte eesmärgi kohta: kostja ühe väite kohaselt oli eesmärgiks välistada tema vastutus hinnalise olmetehnika ja mööbli kahjustamise eest. Ka kõnealuse punkti viimase lause sõnastusest nähtuvalt võis tegemist olla pigem müüja vastutuse piiranguga osas, millega lepingu esemel ilmnenud puudused põhjustavad muu kahju. Nii on ka hageja lepingu punktile 2.13 tuginedes leidnud, et tema poolt esitatud kahju hüvitamise nõue on viidatud sättega kooskõlas, kostja seevastu on muude väidete kõrval rõhutanud, et lepingu punktist 2.13 tulenevalt on tema vastutus välistatud. 03.12.2010 kohtuistungil (protokoll tl 180-184) on kohus pooltele selgitanud, et vaidluse lahendamisel omab tähtsust selle lepingupunkti tõlgendamine ning on pooltega püüdnud arutleda, kas tegemist on hageja õigusi ebamõistlikult piirava sättega. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja vastutab üksnes konkreetses töös, paigaldatud materjalides ja seadmetes ilmnenud puuduste eest. Kui punkt 2.13 lülitati lepingusse eesmärgiga piirata kostja vastutust lepingurikkumisest põhjustatud kahju eest, siis tuli kohtul selle kehtivust hinnata. Kui lepingu punkti 2.13 eesmärgiks oli maakohtu poolt tuvastatud piirang, ei olnud kohtul alust järeldada, et selline kokkulepe piirab mõistlikult kostja vastutust. Kostja tegutses elamu ehitamisel ja korteriomandi müümisel oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu pidi ta ette nägema, et kui ehitustöid ei tehta vastavalt üldistele ehitustööde nõuetele (lepingu punkti 2.10), siis kaasneb kahjulik tagajärg. VÕS § 106 lg 2 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kuigi vastutust kohustuse rikkumise eest võib piirata, ei ole kokkuleppevabadus kindlasti absoluutne. Stabiilses õiguskorras ei saa lubada, et isik ei kanna lepinguga võetud põhikohustuse täitmata jätmise eest vastutust. Kvaliteedinõuete täitmata jätmine viitab üheselt asjaolule, et kostja ei järginud käibes vajalikku hoolsust. Hageja võis mõislikult eeldada, lepingu ese vastab nõuetele (lepingu punktid 2.10 ja 2.11). Eelnevast tulenevalt on hageja nõue tervikuna põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohtul ei ole põhjust kahelda hageja esitatud kulude arvestuses. Kostja esitatud remondikulude kalkulatsioon (tl 122) ei kummuta hageja vastavaid tõendeid. Hageja arvestus põhineb konkreetse objekti puudustel, kostja oma teoreetilistel arvestusel (käibemaksuta vastavalt 197 414 ja 147 793, 13 krooni), pealegi ei erine kostja tõendis nimetatud summa hageja omast sellisel määral, et seaks hageja arvestuse kahtluse alla. Kahjustuse likvideerimiseks tehtud kulutused summas 100 322, 25 krooni kuuluvad samuti hüvitamisele. Hagiavaldusele lisatud tõenditega on nende kulutuste kandmine tõendatud.

Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ja jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, mille tulemusel rahuldatakse hageja nõue tervikuna, jäävad kahes kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt kostja kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.