lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-27213/7

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.06.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-27213/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1645
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusATS § 153TLS § 100 lg 5Ülesütlemise hüvitisTLS § 89 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustelTLS § 97 lg 2Tööandja ülesütlemise etteteatamise tähtajadTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number

2-10-27213

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

VH’i hagi Narva linna (Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu) vastu hüvitise summas 734,98 euro nõudes. 734,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: VH (isikukood XXX, elukoht XXX); XXX

esindajad

Kostja: Narva linn Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu Lihtmenetlus kirjalikult

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Narva linnalt Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu VH’i kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi summas 734,98 eurot. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 85 lg 1Tehingu ühe osa tühisus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 5Seaduse dispositiivsuse põhimõte
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
1.VH esitas 11.01.2010.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Narva linn Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu hüvitise summas kokku 12 421

krooni nõudes. Töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasi , mõistis välja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametilt VH kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi summas 11 500 krooni ja jäeti rahuldamata puhkusehüvitise nõue. 08.06.2010.a. esitas Narva linn Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu kohtule avalduse, milles palutakse hagimenetluse korras hagina läbi vaadata töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas . Hagiavalduse asjaolud, nõue

2.sõlmiti hageja ja kostja vahel tähtajatu tööleping, mille alusel töötas hageja kostja juures vanemkonsultandina põhipalgaga 13 000 krooni kuus. Töölepingu sõlmimise olulisemaks eelduseks oli hageja nõue, mille kohaselt säilib tema tööstaaž kostja juures. Hageja töötas varasemalt Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametis direktorina 07.01.04, mis fikseeriti ka leping p 1.2. Seega toimus sisuliselt töösuhte ümbervormistamine. Tööleping lõppes 30.11.09, teatas lepingu ülesütlemisest 04.11.09 18.12.2009 pöördus hageja kostja poole kirjaliku avaldusega ning selgitas, et kostja pidanuks hagejale TLS § 97 lg 2 p 3 alusel töölepingu lõpetamisest ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva, kuivõrd töölepingu p 1.2. kohaselt arvestatakse hageja tööstaaži kostja juures alates 07.01.2004. Seega pidanuks tööleping lõppema 05.01.2010, kuid tegelikkuses lõppes tööleping 30.11.2009. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõue osaliselt ja mõistis kostjalt välja 11500 krooni. Kuna kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud, siis palub hageja palub välja mõista 734, 98 eurot e 11500 krooni, kuna hagejale tulnuks ette teatada lepingu lõpetamisest TLS § 97 lg 2 p 3 alusel 60 päeva ja seega on hagejal õigus saada töötasu ulatuses, mida ta oleks olnud õigus saada siis kui tööandja oleks järginud etteteatamise tähtaega õigesti. Kostja jättis ette teatamata 36 päeva, kuna teatas ette 24 päeva. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Tõendid: töövaidluskomisjoni otsus, töölepingu ülesütlemisavaldus, Eesti Töötukassa otsus. Kostja seisukoht
3.Kostja kirjalikku seisukohta peale tsiviilasja menetlusse võtmist esitanud ei ole, kuid kohus arvestab 08.06.2010 esitatud menetlusdokumendis toodud argumentidega. Alates töötas hageja Narva Linna Arenduse- ja ökonoomika Ametis (konsultandina) kirjaliku tähtajatu töölepingu nr. 6-5/1/2009 alusel. 04.11.2009 edastas tööandja hagejale töölepingu ülesütlemiseavalduse TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine) teatades töötajale lepingu lõpetamisest 15 kalendripäeva ette § 97 lg 2 alusel (avaldaja tööstaaž tööandja juures on alla ühe tööaasta) ning luges töölepingu lõppenuks
15.päeval pärast ülesütlemiseavalduse töötajale kättetoimetamist (avaldaja sai ülesütlemiseavalduse kätte 06.11.2009). 18.11.2009 pikendas tööandja ülesütlemiseavaldusega ettenähtud etteteatamise tähtaja kuni 30.11.2009 s.t töölepingu ülesütlemise päev oli 30.11.2009. TLS § 97 lg 2 kohaselt tekkis töösuhe hageja ja kostja vahel ainult ja töölepingu ülesütlemise päevaks (30.11.2009.a.) olid töösuhteid eksisteerinud vähem kui aasta. Kostja arvates on kokkuleppe tööstaaži arvestamisest kehtetu. Tegelikult sõlmisid pooled töölepingu redaktsiooni, kus oli mainitud, et hageja tööstaaž kostja juures arvestatakse alates 07.01.2004. Töölepingu registreerimisel leidis kostja, et toodud sätte on viga. Vea tekkimise põhjuseks oli see, et alates 07.01.2004 teenis hageja Narva Linnavalitsuse juures (mitte NAÖA juures) direktori ametikohal, so ametnikuna Avaliku teenistuse seaduse (ATS) mõttes. ATS § 153 alusel hagejale arvutati teenistusstaaži, mis s.h annab see talle teatud privileegid. Kuna ühe aja eest ei võinud olla arvestatud tööstaaž ja teenistusstaaž, siis pakuti hagejale teha uude töölepingusse parandus. Selle eesmärgiga vormistati tööleping uues redaktsioonis ja selles puudub säte tööstaaži arvestamisest alates 07.01.2004. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Tõendid: töövaidluskomisjoni otsus Kohtuotsuse õiguslik põhjendus
4.Kohus, tutvunud esile toodud asjaoludega ja uurinud esitatud tõendeid, hinnanud tõendeid 2 (3)

kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

5.VH esitas 11.01.2010.a. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Narva linn Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu hüvitise summas kokku 12 421 krooni nõudes. Töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasi , mõistis välja Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ametilt VH kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi summas 11 500 krooni. 06.2010.a. esitas Narva linn Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti kaudu kohtule avalduse, milles palutakse hagimenetluse korras hagina läbi vaadata töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas . Seega tuleb kohtul lahendada üksnes VH’i hagi, mis puudutab TLS § 100 lg 5 järgi hüvitist summas 734,98 eurot. VH ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, millega jäeti rahuldamata puhkusehüvitise nõue summas 921 krooni. Nimetatud osas on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõlmiti hageja ja kostja vahel tähtajatu tööleping (TVK t/l 15-16), hageja palgaks oli 13 000 krooni kuus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja edastas hagejale 04.11.2009 töölepingu ülesütlemisavalduse (TVK t/l 17, t/l 37-38) ja on esitanud ka avalduse töölepingu ülesütlemisavaldusega ettenähtud etteteatamistähtaja pikendamiseks (TVK t/l 18). Vaidlust ei ole ka selle üle, et leping lõppes 30.11.2009. Vaidlus on selle üle, kas kostjal oli õigus öelda tööleping hagejaga üles etteteatamistähtajaga 15 kalendripäeva või 60 kalendripäeva.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võivad pooled kokku leppida milles tahes, va kui see on vastuolus seadusega, heade kommetega, põhiseadusega (VÕS § 5). Seega võisid pooled kokku leppida vaidlusaluse lepingu sõlmimisel ka tööstaaži arvestamise ajas erinevalt sellest ajast (st varasemast ajast), millal pooled käesoleva lepingu sõlmimised. Asjaolu, et käesoleval ajal kasutatakse töölepinguseaduses terminit töösuhe ning kasutusel ei ole termin tööstaaž, ei saa muuta pooltevahelise töölepingu sisu, kuivõrd lepingust ei nähtu, et pooled oleksid andnud sõnale tööstaaž muu sisu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust nr. 65/1/2009 nähtub, et töötaja tööstaaži tööandja juures arvestatakse alates 07.01.2004. Nimetatust nähtub, et poolte tahe oli töölepingu sõlmimisel märkida, et tööstaaž algab alates 07.01.2004 ning vastupidisele seisukohale, et tööstaaži arvestatakse alates 09.02.2009, on kostja asunud hilisemas menetluses. Kostja tõendid sellest, et hageja töötas avalikus teenistus (TVK t/l 31-33, 35), st tal ei olnud tööõigussuhet, ei oma vaidluses tähendust, kuivõrd kohus leidis, et pooled võisid lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt määrata kindlaks tööstaaži arvestamise erineva aja võrreldes lepingu sõlmimise ajaga. Asjaolu, et pooled leppisid kokku tööstaaži arvestamise ajas erinevalt lepingu sõlmimise ajast, ei ole vastuolus seadusega ega põhiseadusega ega ole vastuolus heade kommetega TsÜS § 85 lg 1, 87 järgi. Seega pole tehing tühine. Seda, et kostja oleks lepingu tühistanud, et ei ole keegi väitnud. Seega on alusetu kostja väide, et märgitud osas on kokkulepe kehtetu. Nimetatud kaalutlustel puudub vajadus anda ka hinnang hageja esitatud töötukassa otsusele (ts. toimik lk 39). Eeltoodu tõttu on pooltevaheline leping ja selles sisalduv kokkulepe tööstaaži arvestamise aja osas VÕS § 76 lg 1 alusel kostjale ka hageja ees täitmiseks kohustuslik.
8.TLS § 97 lg 2 p 3 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva. Antud juhul on kostja hagejale vähem etteteatanud töölepingu ülesütlemisest 36 kalendripäeva, seega on ta rikkunud lepingust tulevat etteteatamise tähtaja arvestamise aluseks olnud poolte kokkulepet ehk lepingut VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist, milleks on antud juhul õigus saata etteteatamise tähtaja rikkumise eest TLS § 97 lg 2 p 3 ja 100 lg 5 alusel 3 (3)

hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamise tähtaja järgimisel. Kuivõrd hagejal ja kostjal puudub vaidlus hageja palga suuruse üle, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis summas 36 vähem etteteatud päeva eest vastavalt 734,98 eurot. TsMS §405 lg 1 p 10 alusel võib kohus lihtmenetluse asjas määrata, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Seega kuulub käesolevas asjas tehtud kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud

9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja kanda
10.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind
12.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Kuivõrd kostja on vaidlustanud Töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 11 500 krooni, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 500 krooni ehk 734,98 eurot (11 500 : 15,6466 = 734,98).

Kohtunik

4 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja