2-10-35158
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2011. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-35158
Tsiviilasi
Dmitri Raiski ja Roman Rosljakov hagi OÜ Õigusbüroo Faktootum, Valentina Koosa, Katrin Johanson ja Janek Topin vastu nõude tunnustamiseks Kenton Partner OÜ pankrotimenetluses • Hageja 1 (võlausaldaja): Dmitri Raiski • Hageja 2 (võlausaldaja): Roman Rosljakov • Hagejate volitatud esindaja: Helen Pahk (asukoht: Kanarbiku 13, 50304 Tartu, e-post: [email protected]); • Kostja 1: OÜ Õigusbüroo Faktootum (asukoht: Õpetaja 9a, 51003 Tartu, e-post: [email protected]) • Kostja 2: Valentina Koosa • Kostja 3: Janek Tropin • Kostjate 2 ja 3 esindaja: Meelis Leis (asukoht: Näituse 27, 50409 Tartu, e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
31.05.2011. a
Jätta Dmitri Raiski ja Roman Rosljakov hagi OÜ Õigusbüroo Faktootum, Valentina Koosa, Katrin Johanson ja Janek Topin vastu nõude tunnustamiseks Kenton Partner OÜ pankrotimenetluses rahuldamata. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kohtukulude jaotus Jätta poolte menetluskulud Dmitri Raiski ja Roman Rosljakov’i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Edasikaebamise kord
Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja 2 ja kostja 3 oma 25.11.2010. a vastuses (tl 61-63) ei ole nõus hagis väljatoodud asjaoludega. Asjakohatu on hagejate viide Norra Kuningriigi määrusele, mis sätestab miinimumtasud. Kostjad on seisukohal, et nimetatud määruses sätestatu rakendub vaid asjaoludel, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud vaid kuupalga määras ning suuruses ning töötajale ei maksta Norras töötamise eest lähetustasusid. Hagejatele maksti töö tegemise eest lepingus kokku lepitud tasu, millele lisati lähetuses oldud päevade eest lähetustasu. Samuti tuleb arvesse võtta, et hagejatega sõlmiti töölepingud 07.01.2008 ja määruse regulatsioon hakkas kehtima 06.10.2008. a. Kostjad rõhutavad, et Dmitri Raiski ei asunud kokkulepitud ajal tööle ning seega puudub tal igasugune õiguslik alus nimetatud perioodi eest tasunõude esitamiseks. Roman Rosljakov aga ei teinud perioodil september kuni detsember tööd Kenton Partner OÜ-le (pankrotis), vaid viibis
hoopis teise tööandja juures Soomes teisel tööl, seega rikkus Kenton Partner OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud töölepingut. Hagejad oma 24.01.2011. a vastuses (tl 73-78) vaidlesid kostjatele vastu. Hagejad rõhutasid, et peale nõuete kaitsmise koosolekut selgus, et Töötukassalt välja makstud töötasude hüvitise kummalegi hagejale, mille ulatuses oli pankrotihaldur esitanud vastuväite, on arvutatud 2009. a juuni, juuli ja augusti kuude eest, hagejate saamata tasude nõuded aga puudutavad perioodi jaanuar 2008 kuni juuni 2008. Hagejad on veendunud, et nende töölepingus sisalduvat palgakokkulepet sai kohaldada vaid Eestis töötamise eest, nagu see oligi lepingu kohaselt töötamise kohaks märgitud. Hagejad paluvad jätta kostjate tõend väljamaksete kohta jätta tähelepanuta, sest pankrotimenetluses on tuvastatud Kenton Partner OÜ puudulik ja ebakorrapärane raamatupidamine. Hagejad oma 01.03.2011. a vastuses (tl 99-111) täpsustasid oma nõudeid. Hagejad tuginevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 96/71 EÜ 16. september 1996 – töötajate lähetamine seoses teenuse osutamisega. Töötamine välislähetuses on töölepingu osa, mille kohta eraldi kokkulepe oli töötajatega vaid suuline ning vaadelda tuleb ka seda, millist õigust tuleks kohaldada sellele töölepingu osale. Tööleping on jagatav kaheks osaks – töötamine Eestis ja selle tingimused ning töötamine välislähetuses eritingimusena. Norra siseriiklikud õigusaktid kuuluvad kohaldamisele sõltumata sellest, et pooled on omavahelises töölepingus kokku leppinud muudes tingimustes, mis on töötajatele halvemad ning ühinemisaktide ülimuslikkuse tõttu ka tühised osas, mis on töötajatele halvimad tingimused. Norra on vastu võtnud kollektiivlepingute üldise kohaldamise seaduse 1993/06/04 nr 58 ja lähetatud töötaja määruse 2005/12/16 nr 1566, mis on välja töötatud direktiivile 96/71/EÜ tuginedes. Kui Kenton Partner OÜ (pankrotis) poleks kinnitanud, et ta maksab oma lähetatud ehitustöölistele miinimumpalka Norra miinimumi järgi, poleks ta turule pääsenud. Hagejad muudavad oma nõuete suurust ning arvutavad oma töötasu nõuded ümber, lähtudes Norra kollektiivlepingu miinimumtasu määrast 123 NOK ehk 14.70 EUR/tund. Dmitri Raiski saamata jäänud töötasunõue on 5 524.88 eurot ja Roman Rosljakovi töötasu nõue 5 751.34 eurot. Kostjad oma 10.03.2011. a vastuses (tl 142-145) leiavad, et Norra Kuningriigi siseriiklikud õigusaktid ei kohaldu. Norra Kuningriik ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, milline staatus muudaks kohaldatavaks Euroopa Liidu õigusaktid. Norra on küll liitunud EMP lepinguga, kuid EMP leping ei hõlma EÜ asutamislepingu eeskirjade rakendamist käsitlevaid ühenduse õigusakte laiendamist riikide suhtes, kes ei ole ühenduse liikmed. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine EMP lepingu kohaselt tähendab lihtsalt keeldu piirata riikidevahelist kaupade, teenuste, kapitali ja isikute liikumist, kui isikud seda soovivad. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 96/71 EÜ 16. september 1996 (töötajate lähetamine seoses teenuse osutamisega) kohaldub liikmesriigis asuvate ettevõtjate suhtes, kes seoses riikidevahelise teenuse osutamisega lähetavad oma töötajaid liikmesriigi territooriumile. EMP leping ei sätesta selle direktiivi kohaldamist EMP lepinguga liitunud riikide suhtes. Hagejate nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kostja oma 12.05.2011. a vastuses leiab, et hageja viidatud kiri on liiga üldsõnaline, et teha õiguslikke järeldusi. Kostja ei ole esitanud hagejale võlatunnistust. Nimetatud kiri oli saadetud peale pikemat välislähetust eesmärgiga näidata valmidust koostööks.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Pankrotiseadus (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Dmitri Raiski ja Kenton Partner OÜ vahel oli 07.01.2008. a sõlmitud tööleping (tl 20-21). Samuti oli tööleping 07.01.2008. a sõlmitud Roman Rosljakov’i ja Kenton Partner OÜ vahel (tl 22-23). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad on töölepingu alusel saanud kätte töötasu. Hagejad leiavad, et neil on õigus saada töötasu vastavalt Norra Kuningriigis kehtivale miinimumtasule. Hagejad tuginevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 96/71 EÜ 16. september 1996 (töötajate lähetamine seoses teenuse osutamisega) ja Norra Kuningriigi poolt vastuvõetud kollektiivlepingute üldise kohaldamise seaduse 1993/06/04 nr 58 ja lähetatud töötaja määrusele 2005/12/16 nr 1566, mis on välja töötatud direktiivile 96/71/EÜ tuginedes. Kuna hagejate nõuded tulenevad Norra 21.11.2006. a määrusest, mis sätestab Norras töötavatele ehitustöölistele palga miinimumnõudeid, analüüsib kohus esmalt, kas nimetatud määrus kohaldub. Lepingute puhul reguleerib kohaldatavat õigust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 (lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)), kuid nimetatud määrus ei kohaldu Norra Kuningriigi suhtes. Norra Kuningriik on ühinenud Lugano konventsiooniga, mis reguleerib kohtualluvust, mitte kohaldatavat õigust. Seega tuleb kohaldatav õigus määrata kindlaks rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) järgi. REÕS § 35 lg 1 kohaselt töölepingu puhul ei tohi õiguse valik viia selleni, et töötajalt võetakse kaitse, mis talle on tagatud selle riigi õiguse imperatiivsete sätetega, mis kuuluksid kohaldamisele õiguse valiku puudumisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2. REÕS § 35 lg 2 p 1 kohaselt õiguse valiku puudumisel kohaldatakse töölepingule selle riigi õigust, kus töötaja lepingut täites harilikult oma tööd teeb, isegi kui ta ajutiselt töötab mõnes teises riigis. Antud juhul töötasid hagejad vaidlusalused kuus kuud Norra Kuningriigis. Mõlema hageja töölepingu p 2.2. nägi ette, et töö tegemise koht on Tartu, Eesti. P 2.4. kohaselt oli töö eritingimuseks „töötamine lähetuses“. Mõlema töötaja tööleping kestis kuni 01.08.2009. a ehk veel aasta pärast lähetuse lõppemist. Töölepinguseadus (TLS) § 21 lg 2 kohaselt töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Hagejad olid Norra Kuningriigis lähetuses, kuna nad ei olnud tööl kunagi üle 30 kalendripäeva järjest. Seega ei saa ka öelda, et vastavalt REÕS § 35 lg-le 3 oleks tööleping Norra Kuningriigiga rohkem seotud, mis oleks andnud aluse Norra Kuningriigi õiguse kohaldamiseks. Kuna pärast Norras töötamist tegid hagejad tööd ka Eestis, siis tuleb harilikuks töö tegemise kohaks lugeda Eestit, sest nad töötasid Norras poole aasta jooksul teatud perioodidena. Järelikult tuleb REÕS § 35 lg 2 p 1 kohaselt kohaldada Eesti õigust. Samuti on Eesti õiguse kohaldamine ette nähtud hagejate ja Kenton Partner OÜ (pankrotis) vahelistes töölepingutes (p 7.2.). Asjaolu, et Kenton Partner OÜ (pankrotis) ja tema Norra lepingupartner olid nendevahelises lepingus (tl 27-28) sätestanud Norra 21.11.2006. a määruse kohaldamise, ei puuduta hagejaid, sest nemad ei olnud selle lepingu pooleks. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on kätte saanud töölepingujärgse töötasu ning selles puudub vaidlus. Kuna vaidlusele kohaldub Eesti õigus, siis puudub hagejatel õigus tugineda oma nõudes Norra Kuningriigi siseriiklikule õigusele. Ühtlasi
tuleb rõhutada, et Dmitri Raiski on 31.07.2009. a töölepingu lisaprotokollis nr 1 töölepingu lõpetamisel kinnitanud, et ei oma pretensioone Kenton Partner OÜ (pankrotis) vastu (tl 197).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannavad antud asjas menetluskulud Dmitri Raiski ja Roman Rosljakov.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.