Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Varasem menetlus MCGTBesitas üürivaidluskomisjonile avalduse VVvastu, milles palus talle välja mõista üürilepingujärgse tagatisraha 10 000 kr, sellelt intressi o,2% päevas e 20 krooni päevas perioodi eest 25.06.2008 – 30.09.09, kokku 532 päeva eest 8640 krooni (kokku18 640 krooni). Kuna avaldaja arvestas maha 2009.a. veebruarikuu kommunaalteenuste tasu 1834,26 krooni, siis jäi võlg 16805,74 krooni, mille palus VV välja mõista. Üürikomisjonis muutis intresside arvestust ja palus välja kokku mõista 14129,74 krooni. Üürikomisjon rahuldas avalduse. VV ei olnud avaldusega nõus, palus asja läbi vaadata hagimenetluses. Hageja nõue, põhjendused Pooled sõlmisid üürilepingu 25.06.2008 Roopa 4a/1 kasutamiseks. Hageja kasutas eluruumi 01.07.08-31.03.2009. 28.02.2009 teatas üürileandjale lepingu p 7.4 kohaselt soovist leping lõpetada. 31.03.09 jättis korteri samasse seisundisse nagu see oli 01.07.08. 04.04.09 saatis üürileandja e-kirja, milles märkis, et korter pole olukorras, milles ta lootis selle olevat, lisaks teatas, et tal on 10 päeva aega lepingu p 4.10 alusel tagatisraha 10 000 krooni tagastamiseks, millest arvestada maha summa nõuete katmiseks, et vajab mõtlemisaega nõuete loetelu koostamiseks. 05.04.09 teatas e-kirjaga et T. S vaadati korter üle ja otsustati mitte tagastada tagatisraha, kuna hüvitisnõue on suurem kui tagatisraha ja lisaks teatas, et arved remondi eest edastatakse. Pärast neid kirju ei saatnud üürileandja mitte ühtegi nõuet, arvet, tšekki remondi kohta. Lepingu p 5.2.2. järgi peab üürileandja esitama üürnikule kõik kaebused 5 tööpäeva jooksul arvates teadasaamisest või ajast, mil oleks pidanud teada saama. Ka ei ole üüriandja teatanud 2 kuu jooksul üürnikule oma täpsest nõudest. Seega tuleb tagatisraha ja sellelt arvestatud intress hagejale tagastada. Hageja palus välja mõista tagatisraha 10000 krooni, millelt on maha arvatud 2009.a. veebruarikuu 1834,26 kr kommunaalkulud, lisaks palus välja mõista intresse ja viivise. Ehkki hageja täpsustas menetluse käigus oma nõuet, teatas ta 05.05.2011, et ei esita muid nõudeid, kui neid, mis olid esitatud üürikomisjonis ja palus välja mõista kokku 14129, 74 krooni (üürivaidluskomisjoni t lk 1-2, 56, edaspidi üvk). Seega lähtub kohus üürivaidluskomisjonile esitatud nõuetest ja nende suurusest. Intressi arvestus (vt üvk t lk 56,57) on järgmine: 25.06.2008-31.03.09 4,04% (intress on keskmine hoiuse intress vastavalt statistikale, üvk t lk 57) 4,04% ja 279 päeva eest on see 404 krooni. V. V pidi tagatise maksma ära 10 päeva jooksul alates 31. märtsist 2009 vastavalt 15.04.09. 15.04.09 alates koguneb intress lepingu järgi 0,2% päevas ja on 30.09.09 168 päeva eest 3360 krooni, 01.10.09-19.01.2011 on 110 päeva eest 2200 krooni. Seega on nõue järgmine: 10 000 kr + 404 kr +1834,26 krooni+ 3360 kr +2200 krooni= 14129,74 krooni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on dokumentaalsete tõendite tõlkekulud 2972,20 krooni ning nende kinnitamise notarikulud 445,20 krooni, 08.11.2010 toiminud istungi tõlkekulu 1920 krooni ja 25.05.2011 istungi tõlkekulu 125 eurot. Hageja ei nõustunud ühegi kostja vastuväite ega tõendiga. Tõendid: üürileping, üürniku e-kiri 28.02.09, üürileandja e-kirjad 04.04.09 ja 05.04.09, kommunaalteenuste arve 2009.a. veebruarikuu eest. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Eluruumi seisund tagastamisel ei vastanud seisundile, milline see oli soos kui see hagejale üürile anti. Korteri puhastamise kulud on kokku 36290 krooni. Kostja teatas korteri probleemidest hagejale telefoni teel. Kostja palus hagejale enne korterist lahkumist korteri ära koristada.

Menetluskulud palub jätta hageja kanda (vastus tsiviiltoimik t lk 124, edaspidi tsiv.t). Viivisenõue on ebaselge, alesetu, lepingu p 4.8 järgi ei ole hagejal viivise õigust (vt kostja avaldus vaidluse läbivaatamiseks kohtus, tsiv.t lk 1). Tõendid: fotod, T. S ütlused, AS ISS Eesti pakkumine, hageja esitatud kostja e-kirjad, tugines hageja tõenditele. Kohtu põhjendused VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue VÕS § 101 lg 1 ja 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses. VÕS § 308 lg 3 alusel võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole 2 kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. VÕS § 308 lg 2 II lause kohaselt kuulub tagatisrahalt arvestatud pangaintress üürnikule. Pooled sõlmisid üürilepingu 25.06.2008 Roopa 4a/1 kasutamiseks. Hageja kasutas eluruumi 01.07.08-31.03.2009. 28.02.2009 teatas üürileandjale lepingu p 7.4 kohaselt soovist leping lõpetada. 31.03.09 lõppesid üürisuhted ja hageja kolis korterist välja. Hageja maksis kostjale tagatisraha 25.06.08 10000 krooni. Lepingu p 4.10 järgi peab üürileandja tagatise tagastama pärast lepingu lõpetamist ja üürniku poolt kõikide tasutud ja tarbitud teenuste eest tasumist. Kuna leping lõppes 31.03.2009, siis tuli tagatisraha tagastada hiljemalt 15.04.2009. Nende asjaolude üle vaidlus puudus. Seega puudub vajadus anda hinnangut lepingule märgitud asjaolude osas ja hageja e-kirjalisele teatisele üürilepingu lõpetamise kohta. VÕS § 334 lg 1 alusel peab üürnik üüritud asja tagastama seisundis koos päraldistega, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele ning lg 2 kärgi vastutab üürnik asja hävimise, kaotsimineku, kahjustamise eest, mis toimub ajal, mil see oli tema valduses, välja arvatud siis kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek, kahjustumine toimus temast sõltumatutel asjaoludel. Üürnik ei vastuta sama sätte viimase lause kohaselt hariliku kulumise, halvenemise, muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Lepingu p 5.2.2. järgi peab üürileandja esitama üürnikule kõik kaebused 5 tööpäeva jooksul arvates teadasaamisest või ajast, mil oleks pidanud teada saama. Lepingu p 4.11 järgi on üürileandjal õigus tasaarvestada tagatissumma lepingu alusel võlgnetavate summadega, teatades sellest üürnikule kirjalikult ette. Kohtule esitatud kostja e-kirjast hagejale 04.04.2009 (üvk t lk 21-22) ja 05.04.09 nähtub (üvk t lk 23-24, ts. t lk 27-28) nähtub, et kostja ei ole rahul sellega, millises seisus oli korter pärast tagastamist ja et ta kavatseb tagatisest maha arvata oma nõuded. Hilisemas 05.04.09 e-kirjas teatab, et ei tagasta tagatist. Ehkki e-kirjadest nähtub, et kostja ei ole rahul korteri olukorraga, ei nähtu, millised nõuded tal tegelikult üürniku ehk hageja vastu olid. Kostja on küll lepingu p 5.2.2 järgi teinud oma kaebuse hagejale 5 päeva jooksul ja teatanud p 4.11 järgi, et kavatseb tasaarvestada oma nõude hageja vastu ning et ta tasaarvestabki selle, st ei tagasta tagatisraha 10000 krooni, ent tema kirjad ei sisalda konkreetseid etteheiteid korteri puuduste kohta. Seega ei ole tema kaebuse ega ka tasaarvestuse, mille ta hagejale tegi, sisu ja alus selge. Hageja väidetel sai ta puuduste sisust teada alles üürikomisjonis. Viidatud puudustega ta ei nõustu. Üürivaidluse esitas hageja komisjonile 2009.a. septembris. Kostja väitis, et teatas hagejale puudustest telefoni teel ja seda veel enne lepingu lõpetamist, mida hageja eitab ja mida kostja ei ole millegagi

tõendanud. Kostja on küll esitanud kohtule fotod (t lk 32-39) korterist, mille kohaselt on määrdunud duššnurk, WC -pott, diivan, aknad. Ka kohtus ülekuulatud tunnistaja T. S kinnitas ütlusega, et korter ei olnud siis korras, kui kostja talle seda pärast hageja lahkumist näitas. Eelviidatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks neid puudusi kirjeldanud oma kaebuses hagejale ja teavitanud oma nõude suurusest ja alusest hagejale VÕS § 308 lg 2 alusel 2 kuu jooksul arvates üürilepingu lõpetamisest. Nõude esitamine VÕS § 308 lg 2 mõtte kohaselt tähendab sellist nõude esitamist, millest saaks nõude saaja aru, millel see põhineb (põhjendus) ja milline on selle suurus (st kui palju teine poole võlgneb). Sellise seadusekohase nõude esitamist 2 kuu jooksul lepingu lõppemisest ei ole kostja tõendanud. VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja üle vaatama tagastamisel, peab kontrollima seisundit ja teatama viivitamata üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastab. Kui üürileandja ei tee seda, kaotab ta õigused, mis talle kuuluvad aja puudustest tulenevalt, va kui tegemist on puudustega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada ning lg 2 kohaselt peab ta sellistest puudustest teatama viivituseta, vastasel korral kaotab sellest tulenevad õigused. Kostja on 04.04.2009 ja 05.04.09 e-kirjades maininud, et korter ei ole korras. Fotodelt nähtavad mustused pidid olema kostjale nähtavad tavalise ülevaatuse korras; peale selle pole kostja väitnud, et tegemist oleks olnud selliste puudustega, mida ta poleks saanud tavalise ülevaatuse korras avastada. Arvestades puuduste olemust, pidanuks need olema kostjale selged hiljemalt 04.04.09 või 05.04.09 kui ta hagejat e-kirjadega informeeris sellest, et pole korteriga rahul. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostjal oli võimalik viivituseta esinevatest puudustest üürniku teavitada. Alles üürikomisjonis vastuväidete esitamine ja kohtule selgituste esitamine taastamiskulude kohta (vt tabel lk 40 koos avaldusega vaidlus vaadata läbi hagi korras) ning kohtule fotode, 07.04.09 ISS Eesti AS Pakkumise (tsiv t lk 41) esitamine ei ole VÕS § 336 lg 1, 2 ja lepingu p 5.2.2. kohaselt viivitamatu teatamine üüritud asja puudustust. Seega on kostja kui üürileandja üürilepingu eseme väidetavatest puudustest tulenevad õigused üürniku ehk hageja vastu VÕS § 336 lg 1,2 alusel kaotanud. Nendel põhjustel ei ole kohtul vaja anda isegi hinnangut sellele, kas tegemist võis olla tavapärase kulumisega, mille eest üürnik ei vastuta VÕS § 334 lg 2 viimase lause järgi või oli tegemist muu puudusega, mille eest võiks üürnik vastutada VÕS § 334 lg 1, 2 alusel. Kuna kostja on oma õiguse kaotanud ega ole oma nõudest hageja vastu VÕS § 308 lg 3 alusel 2 kuu jooksul esitanud, ei saanud ta ka oma ebaselget nõuet tasaarvestada lepingu p 4.11 alusel hageja tagatisrahaga. VÕS § 200 lg 4 ei saa võlausaldaja tasaarvestada oma nõuet, millele teine pool saab esitada oma vastuväite. Hageja on esitanud kostja nõudele põhjendatud vastuväite, kuna kostja ei ole kirjeldanud üürilepingust tulenevat nõuet hageja vastu selgelt. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 308 lg 3 alusel tagatisraha tagastamist ja sellelt arvestatud intressi tagastamist. Intressi suuruseks on hageja arvestanud keskmise intressi, mida rakendatakse pankades eraisikute suhtes. Vastavalt interneti väljavõttele /üvk t lk 57/ oli keskmine hoiuseintress perioodil 25.06.2008-31.03.-31.03.09 4,04% ja seda 279 päeva eest vastavalt 404 krooni. Selles ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Eeltoodu tõttu on hageja intressinõue tagatiselt 10 000 krooni perioodi eest 25.06.08-31.03.09 404 krooni tõendatud ja põhjendatud. Hageja arvestas ise maha tagatisrahalt 2009.a. veebruarikuu kommunaalkulud 1834,26 krooni. Seega on hageja nõue tagatise 8165,74 krooni tagastamiseks tõendatud ja põhjendatud Kuna märgitud intress ja tagatisraha on seni hagejale tagastamata, siis on kostja rikkunud VÕS § 76 lg 1 ja § 308 lg 3 alusel tagatise taastamise ja intressi tagastamise kohustust, mis ei ole lubatud VÕS §100 järgi. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1, 108 lg 1, § 308 lg 3 alusel kohustuse täitmist, st nõuda intressi 25,82 euro ehk 404 krooni ja tagatisraha 521,89 euro ehk 8165,74 krooni tagastamist.

Hageja palub välja mõista lepingu alusel intressi alates 15.04.2009. Kostja ei ole märgitud aega vaidlustanud, seega muutus tagatise nõue sissenõutavaks 15.04.09. Hageja tugines sellele, et intress on alates 15.04.09 0,2% päevas vastavalt lepingule. Sisuliselt soovib hageja saada kostjalt viivist tagatiselt põhjusel, et see on õigel ajal tagasi maksmata ja seda samas määras, nagu on kostjal õigus nõuda hagejalt maksete tasumise korral viivist lepingu p 4.8 alusel. Kostja vaidles vastu. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal ei ole õigust nõuda tagatise tagastamise viivitamise korral lepingu p 4.8 alusel viivist 0,2% päevas. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita vastavalt kokkuleppele. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral alates nõude sissenõutavaks muutumisest lepingus kokkulepitud viivist ning kui seda pole kokku lepitud, siis on õigus nõuda seadusejärgserv viivist. Seadusjärgne viivis on VÕS §113 lg 1 II lause kohaselt VÕS § 94 järgne intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kohtule esitatud lepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud intressis 0,2% päevas tagatise tagastamise hilinemise korral. Kuivõrd pooled ei kokku leppinud tagatise tagastamise jätmise korral viivist, siis on hagejal õigus nõuda selle tagastamisega viivitamise korral seadusjärgset viivist, mitte viivist 0,2% päevas. Enne 01.07.2009 oli VÕS § 94 sätestatud määr 1%, enne 01.01.2011 oli VÕS § 94 sätestatud määr 1%, käesoleval ajal on VÕS § 94 intressi määr (so 2011) 1% (vt Ametlike Teadaannete väljavõtted interneti leheküljel), seega on seadusjärgse viivise määr vastaval ajal 8% aastas e 0,021% päevas. Perioodil 15.04.2009 -19.01.2011 on viivis 280 päeva eest tagatisrahalt (8165,74 krooni) 480,14 krooni ehk 30,69 eurot. Seega on hageja viivisenõue osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub märgitud ulatuses 30,69 eurot VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 II lause alusel rahuldamisele. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagatisraha 521,89 eurot, intressi 25,82 eurot ja viivist 30,69 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Tsiviilasja hind, menetluskulude suurus TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks lihtmenetluse asjas (hind alla 2000 eurot) menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldatud osale rahuldamisele kostja kanda Hageja palus välja mõista 903,05 eurot (14129,74 krooni), kohus rahuldas nõude 578,40 eurot (9049,88 krooni), seega 64% ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 64% ulatuses TsMS §162 lg 1, § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulud on tõlkekulud kokku 276,16 eurot vastavalt esitatud tõlkekulude arvetele ja kviitungitele ning notari kulule, mis on kantud seoses tõlkega. Seega on eelnimetatud kulude näol tegemist tõlkekulu ehk asja läbivaatamise kulu ehk menetluskuluga TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 järgi. Vastavalt hagi rahuldatud osale, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulusid 176,67 eurot. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1, 2 hagetav põhivõlg e tagatisraha, arvestamata intressi ja viivisenõuet, vastavalt 521,89 eurot (8165,74 krooni). Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.