AXR Trade OÜ hagi E A’i vastu kahju hüvitamise nõudes summas 1 436.67 eurot. Hagi hind 1 436.67 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
28. juuni 2011.a / Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja AXR Trade OÜ (registrikood 11922257, asukoht Jäneda küla, 73602 Tapa vald), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helina Luksepp, e-post: [email protected]; Kostja E A (isikukood xxxx, elukoht xxxx).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostja E A’ilt hageja AXR Trade OÜ kasuks 1 436 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kuus) eurot 67 senti.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja E A’i kanda.
4.Saata kohtuotsuse ärakiri hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (4)
1.29. märtsil 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt 28.03.2008.a sõlmisid OÜ Jäneda Safarikeskus ja kostja ATV matka kliendilepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse ATV numbriga xxxx. Matka käigus tegi kostja sellega avarii ning lõhkus ATV esitiiva, esimese ja tagumise paikraami ja esitule. ATV remont läks maksma 22 479 krooni.
2.Hageja palus VÕS § 132 lg 3 ja § 1043 alusel välja mõista kostjalt kahju 1 436.67 eurot (22 479 krooni) ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.22. aprillil 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ATV rendilepingulepingu sõlmimisel teatati kostjale, et ATV suhtes kehtib kasko kindlustus. Hiljem teatati kostjale, et kasko kehtib maanteel. Kostja maanteel sõitnud ei ole. Kostja ei oleks ATV-d rentinud, kui ei oleks kaskot.
HAGEJA SEISUKOHT
4.01.06.2010.a esitatud seisukohas teatas hageja, et kostjal ei ole vaidlust selle üle, et rentis hagejalt ATV ning tegi sellega matka käigus avarii. Ei ole kostjal vaidlust ka selle üle, et ATV vigastused olid ulatuses, mis vastab hageja poolt esitatud arvele. Hageja leidis, et kostja vastuväide, et ta poleks ATV-d rentinud, kui oleks teadnud, et puudub kindlustus, on väär, sest kostja VÕS § 492 kohaselt tekib kindlustusandjal regressiõigus kahju tekitanud isiku vastu kindlustusandja poolt hüvitatud summa ulatuses Seega ei saanud kostjal olla arvamust, et tema ei vastuta kahju põhjustamise eest.
KOHTUISING
6.Kohus arutas asja 20.09.2010.a toimunud kohtuistungil. Istung lükati edasi kompromissiläbirääkimiste pidamiseks.
MENETLUSE KÄIIK
7.04. märtsil 2011.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 404 lg 1, § 405 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja täiendavate dokumentaalsete tõendite, avalduste ja taotluste esitamiseks. Kohus teatas neile, et teeb asjas lahendi teatavaks 13.04.2011.a 16.30.
8.05. aprillil 2011.a teatas hageja lepinguline esindaja kohtule, et hageja on oma nõude kostja vastu loovutanud AXR Trade OÜ-le (registrikood 11922257) jagunemislepingu sõlmimisel. Esindaja palus käsitleda AXR Trade OÜ-d protsessiõigusjärglasena.
10.09.mail 2011.a esitasid OÜ Jäneda Safarikeskus ja AXR Trade OÜ ühise avalduse AXR Trade OÜ hageja õigusjärglasena menetlusse lubamiseks.
2 (4)
2-10-14845
11.Kohus saatis taotluse õigusjärglase menetlusse astumise lubamiseks kostjale ja andis talle tähtaja taotlusele vastamiseks.
12.17. mail 2011.a esitatud vastuses teatas kostja, et ei ole nõus hagiga hageja poolt nõutud summas, vaid on nõus hüvitama kahju omavastuse ulatuses. Vastuväiteid õigusjärglase menetlusse astumisele kostja esitanud ei ole.
13.Viru Maakohtu 20.05.2011.a kohtumäärusega lubati AXR Trade OÜ-l astuda menetlusse hageja OÜ Jäneda Safarikeskus õigusjärglasena. Sama määrusega kohus teatas menetlusosalistele, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis neile täiendava tähtaja võimalike avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et taotlus hageja õigusjärglase menetlusse lubamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
16.28.03.2007.a sõlmisid hageja õiguseellane (Pro Investhaus OÜ, hiljem Jäneda Safarikeskus OÜ) kui matkakorraldaja ja kostja kui matkaja kirjaliku matka kliendilepingu nr 13, mille alusel anti kostja kasutusse ATV (t. lk. 8, 9). Hagiavalduse juurde lisatud ostumüügilepingu lepingu kohaselt sõiduki näol oli tegemist 2007.a ehitusaasta väiketraktoriga Suzuki xxxx, mille valdus ja juhusliku hävimise riisiko läks hageja õiguseellasele üle 19.02.2007.a (t. lk. 37-42). Hagiavalduse järgi matka ajal tegi kostja avarii. ATV Matka kliendilepingule tehtud märge kohaselt ATV-l numbriga xxxx on kahjustatud esitiib, esimene ja tagumine pakiraam ning esituli. 17.07.2007.a esitas hageja õiguseellane kostjale arve ATV remondi eest kokku summas 1 436.67 eurot, s.o 22 479 krooni (t. lk. 10). Kostjal ei ole vaidlust ATV matka kliendilepingu sõlmimise, kostja poolt ATV-ga avarii tegemise, selle käigus kahju tekitamise ega tekitatud kahju suuruse üle.
17.VÕS § 29 lg 1 alusel lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ATV suhtes kehtiva kasko kindlustuslepingu olemasolu kohta, sest pooled on sõlminud kirjaliku lepingu ja lepingus ei ole matkakorraldaja seda väitnud. Seega kostja väide on tõendamata. Pealegi kindlustuslepingu olemasolu välistaks hageja nõudeõiguse kostja vastu üksnes siis, kui kostja tekitatud kahju oleks hagejale hüvitatud kindlustusandja poolt. Kuid sellisel juhul tekkiks 3 (4)
2-10-14845 kindlustusandjal nõudeõigus kostja vastu tema poolt hüvitatud kahju ulatuses, sest VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kindlustusandja AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali 17.05.2010.a tõendi kohaselt oli ATV registrinumbriga xxxx kindlustatud vabatahtliku sõidukindlustuse poliisiga kindlustusperioodi pikkusega 02.03.2007.a-01.03.2008.a ja kindlustusandja ei ole selle transpordivahendiga ühtegi kahjujuhtumit registreerinud ega kahjuhüvitist maksnud (t. lk. 38). Kuna kostja on tekitanud matka käigus kahju ja ei täitnud matka kliendilepinguga võetud kohustust hüvitada tema poolt põhjustatud kahju, siis hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
19.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 02. augustil 2011.a Nooremreferent
Ifret Mamedguseinov Tea Toming
Tea Toming
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.