Asjaõigus › Omandiasjad

1(3)

2-11-9519

ASJAOLUD

L O esitas 07. märtsil 2011 Viru Maakohtule hagiavalduse E M, I I ja A A vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Kohus tuvastas, et hagiavalduses olid puudused, mis ei võimaldanud hagi menetlusse võtta. Kohus andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o kostja andmete ja nõude täpsustamiseks ning hagihinna määramiseks - 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja ei ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavalduses kostja andmed on ebaselged ning hagiavaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kostja andmed ja hagihind TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Menetlusdokumentidele esitatavad nõuded on sätestatud TsMS §-s 338, mille lõike üks punkti üks kohaselt märgitakse menetlusdokumendis menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite andmed. Hagiavalduse ja kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub hagejale ja igale kostjale 1/5 mõttelist osa. Kinnistusraamatu andmete järgi on korteriomandil viis omanikku: E V, A A, E M, I I ja L O. Rahvastikuregistri andmetel on E V surnud. Hagiavalduse ja sellele lisatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on E V pärijateks E M, L O, I I ja A A. Seega jäi kohtule ebaselge, kuidas on praegu kaasomand omanike vahel jagatud. Kui hagejale ja igale kostjale kuulub 1/5, siis kes on korteri viiendaks omanikuks, hagiavalduses ei ole märgitud kõiki kostjaid. TsMS § 126 lg 21 kohaselt kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagi hind on 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest. See tähendab, et ka hagihind sõltub hagejale kuuluva mõttelise osa suurusest. Seega tuli hagejal täpsustada kostja andmed või kirjeldada, kellele korteriomand tegelikult kuulub ning miks vastavat kannet ei ole kinnistusraamatusse tehtud. Samas tuli hagejal täpsustada, milline mõtteline osa talle kuulub ning vastavalt sellele määrata ka hagihind. Nõude täpsustamine TsMS § 363 lg 1 p 1 alusel märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduses palub hageja lõpetada kaasomand korteriomandile, milleks müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel või müüa korter kaasomanike vahelisel enampakkumisel ja jagada saadud raha kaasomanike vahel. Kinnistusraamatusse on kantud keelumärge I I mõttelisele osale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 63 lg 2 alusel keelumärge keelab vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. See tähendab, et keelumärge keelab asja selle mõttelise osa käsutamist ehk korteriomandit ei ole võimalik võõrandada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 2(3)

2-11-9519 järgi on sellist käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Seega ka ei ole võimalik kaasomandit lõpetada hagiavalduses märgitud viisil – müüa korteriomand enampakkumisel. Kuna hagiavalduses märgitud viisil ei ole võimalik kaasomandit lõpetada, siis tuli hagejal täpsustada oma nõue nii, et kaasomandit oleks võimalik jagada. TsMS § 371 lg 1 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338. Lähtuvalt TsMS § 3401 lg 1, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus andis hagejale hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.