Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Hiie Lindmets, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-16044
Tsiviilasi
Ljubov Pavlova hagi AS Sangar vastu lisakulutuste ja moraalse kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
15 977.91 eurot (250 000 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ljubov Pavlova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
7. juuni 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – Ljubov Pavlova (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Gaabriel Tavits Vastustaja (kostja) – AS Sangar (registrikood: 10063674), esindaja Tarmo-Tanel Padrik
esindajad
Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Ljubov Pavlova hagi AS Sangar vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Ljubov Pavlova hagi AS Sangar vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks osaliselt ning mõista AS-lt Sangar Ljubov Pavlova kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada Ljubov Pavlova hagi AS Sangar vastu mittevaralise kahju väljamõistmiseks osaliselt ning mõista AS-lt Sangar Ljubov Pavlova kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1278 (üks tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 23 senti. Jätta rahuldamata Ljubov Pavlova hagi AS Sangar vastu lisakulutuste hüvitamiseks. Jätta menetluskulud maakohtus 7.55% ulatuses AS Sangar kanda ja 92.45% ulatuses Ljubov Pavlova kanda.“ Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 8% ulatuses AS Sangar kanda ja 92% ulatuses Ljubov Pavlova kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
antud selgituste kohaselt on hagejal tekkinud kahju eeskätt sellega, et ta kaotas töökoha ja loodetava sissetuleku. Lisaks peab ta muretsema oma ravimise ja tervisliku seisundi pärast.
seisund ei vastanud tema tehtavale tööle. Hageja väitel on tal tekkinud mittevaraline kahju kostja poolt temaga sõlmitud töölepingu lõpetamisest ja uue töökoha mitteleidmisest. Töösuhte lõpetamisest tekkinud kahju ei ole mittevaraline kahju, see on varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele VÕS § 130 lg 1 alusel, kui makstav pension ja hüvitis ei kata kaotatud töötasu. Mittevaralise kahjuna on hageja hagiavalduses märkinud pideva valude ja stressi talumise. Kohtule antud selgitustest nähtub, et stressi põhjustab hagejale töökoha kaotus ning olukord, kus ta ei leia uut töökohta. Hagejal olevate valude tõendamiseks on esitatud koopiad apteegi käsimüügiravimite ostmise kohta juulis 2010. Muid tõendeid mittevaralise kahju olemuse kohta esitatud ei ole. Seega ei ole kohtul teada, milles seisnevad hageja võimalikud valud ja kannatused tervisekahjustuse diagnoosimisest kuni käesoleva ajani. Arvestades hagejal tekkinud kahju ühe olulise põhjusena üldhaigestumist, hageja enda osalist süüd temal kutsehaigusest põhjustatud kahju tekkimisel ning kostja süü väikest ulatust (ca 20% hagejal kujunenud püsiva töövõimetuse ulatusest), jättis kohus nendel erandlikel asjaoludel hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
moraalse kahju hüvitist sedavõrd suures summas. Hüvitise nõudmine ja nõutava summa suurus peavad olema põhjendatud, see ei saa olla täiesti subjektiivselt nimetatud number; 2) on Riigikohtu praktikas (3-2-1-85-08) leitud, et hüvitise suurus oleneb kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 130 lg 2 järgi suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Kostja süü hageja kutsehaigestumisel on suhteliselt väike, seda näitab selgelt asjaolu, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejale peale hüvitise summa iga-aastast indekseerimist mistahes summat. Seega ei saa pidada kostja tekitatuks ka hageja viidatud muid negatiivseid tagajärgi. Lisaks ei ole hageja tõendanud mitte ühtegi negatiivset mittevaralist tagajärge, mis oleks tekkinud kutsehaigestumise tõttu. Hageja väited on olnud üldsõnalised ja tõendamata; 3) esitas hageja tõenditena tšekid, mille alusel ta olevat ostnud erinevaid käsimüügiravimeid. Nendest ühegi ravimi kasutamine ei ole otseselt seotud hagejal diagnoositud kutsehaigusega. Seega ei ole nende ravimite ostmise seostamine käesoleva vaidlusega asjakohane; 4) on kohus viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-54-07 p-le 13 ning igati põhjendanud neid erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt kohus jättis mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata. Kohus ei ole valesti tõlgendanud seadust ning on arvesse võtnud kõik hageja esitatud argumendid.
Arvestades eelmärgitut on maakohus jätnud põhjendamatult hageja nõude mittevaralise kahju väljamõistmiseks rahuldamata. Tulenevalt VÕS § 1044 lg-s 3 märgitust on kannatanul õigus valida lepinguõiguse ja deliktiõiguse rakendamise vahel, kui talle on tekitatud tervisekahjustus. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta nõuab mittevaralist kahju deliktiõiguse alusel. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ka deliktiõiguse alusel, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
Muid negatiivseid asjaolusid peale tervisekahjustusest tingitud töövõimetuse ja töökoha kaotuse ei ole hageja esile toonud. Arvestades ülaltoodut leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 20 000 krooni. Nimetatud summa vastab ühiskonna üldisele heaolu tasemele ning on vastavuses kostja poolt põhjustatud tervisekahju suurusele.
Viivi Tomson
Hiie Lindmets
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.