Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
27. juuni 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-59196
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi KGhagi M T
vastu
põhivõla ja viivise
väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende
hageja Aktsiaselts KG(registrikood XXX, asukoht XXX),
esindajad
lepinguline esindaja Harry Ots kostja M T (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Deivi Vaht 1915,56 eurot (29 972 kooni)
Hagi hind
07.06.2011.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
hageja lepinguline esindaja Harry Ots, kostja lepinguline
Istungil osalenud
esindaja Deivi Vaht
menetlusosalised
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 25.11.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2006.a alguses hagejalt puurkaevu rajamise Raasiku valda Magasini maaüksusele. Hageja täitis endale võetud kohustused ja andis valmis tööd üle 2007.a augustis. Kostja on jätnud arve (maksetähtaeg 29.11.2007.a) summas 29 972 krooni tasumata. Maksmisega viivitamise tõttu on hagejal õigus nõuda ka viivist 0,2 % tasumata summalt päevas. Hageja nõuab viivist 29 972 krooni. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna kostjale ei ole antud üle puurkaevu passi. Seega ei ole töid üleantud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 59 944 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Lepingu sõlmis kostja elukaaslane PS. Hagejale on tööde eest tasutud. PS tasus 29.08.2006.a hageja projektijuht JM sularahas 30 000 krooni. Puurkaev valmis 2006.a augustis, mitte 2007.a augustis. Sellest tulenevalt on hagi aegunud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooled taotlesid vaheotsuse tegemist. Selleks, et anda hinnangut asjaolule, kas hagi on aegunud, tuleb kõigepealt selgeks teha, kas poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping või on poolte vahel lepinguvälised võlasuhted. Tunnistajana üle kuulatud PSa, kes on kostja elukaaslane, ütluste kohaselt käis kostja puurkaevu rajamise küsimuses hageja kontoris ning hageja lubas kaevu teha. Tunnistaja ütluste kohaselt helistati pärast seda mõne aja möödudes temale kaevu tegemise aja kohta. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja ütlustest, et leping sõlmiti siiski hageja ja kostja vahel, kuna hageja andis puurkaevu rajamise lubaduse just kostjale. PS helistati küll puurkaevu tegemise aja kohta, kuid selleks ajaks oli hageja ja kostja vahel puurkaevu rajamise kohta kokkulepe olemas. Seda, et kokkulepe sõlmiti poolte vahel kinnitab ka Keskkonnaministeeriumi 08.05.2006.a luba puurkaevu projekteerimise kohta. See luba on antud kostjale, mitte PS . Pooled vaidlevad selle üle, millal puurkaev valmis. Tunnistaja PS ütluste kohaselt valmis kaev 2006.a augustis. Kostja ning PP ja PP vahel 28.12.2006.a sõlmitud müügilepingu, millega kostja müüs 1⁄2 mõttelist osa Raasiku vallas asuvast Magasi kinnistust, punktist 2.9 nähtub, et kinnistul
on puurkaev. EG puurkaevu arvestuskaardilt (koostatud Mmaaüksusel asuva puurkaevu kohta) selgub, et vee analüüsid on võetud 07.08.2006.a. Ka Keskkonnaregistri andmete väljavõtte kohaselt rajati puurkaev 2006.a. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et vaidlusalune puurkaev rajati 2006.a augustis. Seda järeldust kinnitab ka 31.07.2006.a välja antud puurkaevu puurimisluba, kuna puurimisluba kehtis 1 aasta. Seega ei saanud selle loa alusel 2007.a augustis puurimist toimuda. Hageja poolt 22.11.2007.a esitatud arve tehtud tööde kohta ning 2007.a koostatud puurkaevu pass ei lükka kohtu järeldust ümber, kuna tegemist on hageja enda poolt koostatud dokumentidega. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja on seisukohal, et töid ei saa lugeda üleantuks, kuna kostjale ei olnud üle antud puurkaevu passi. Kohus sellega ei nõustu. Käesoleval juhul oli töövõtja põhikohustuseks puurkaevu rajamine. Kuna puurkaev rajati, siis on hageja oma põhikohustuse täitnud ning töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Ka hageja ise on lugenud lepingujärgsed tööd üleantuks, kuna vastasel juhul puudunuks tal alus esitada kostjale arve. Hageja väide, et pooled leppisid kokku, et puurkaevu pass antakse üle pärast arve tasumist, on tõendamata. Seega tuleb tööd lugeda 2006.a augustis vastuvõetuks ning sellest tulenevalt muutus ka hageja tasunõue sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3, kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas aegumistähtaeg 2006.a lõppemisest ja aegumistähtaeg lõppes 31.12.2009.a. Kuna hagi esitati 25.11.2010.a, siis on põhinõue aegunud. Kuna põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus lõppotsuse ja jätab hagi rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.