Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohtumaja kaudu. Asjaolud Osaühing F (likvideerimisel) esitas 20.10.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik toidukaupade valmistamise ja transportteenuse osutamisega. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Harju Maakohtu 02.11.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas Osaühingu F (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Allikvere. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Allikvere esitas 08.06.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnik koostanud ja esitanud ametitele ja registritele nõuetekohased majandusaasta aruanded kuni 2006. aastani, alates 2007. aastast pole majandusaastate aruandeid koostatud, need koostati ajutise halduri nõudel pankrotimenetluse ajal. Samuti pole likvideerija koostanud likvideerimise algbilanssi. Sellega on tuvastatud, et võlgniku majandusarvestus ja raamatupidamise korraldamine ei vasta ei seaduse ega hea raamatupidamistava nõuetele. Olemasolevate andmete põhjal puudub võlgnikul igasugune vara. Kohustusi on 214 665,87 euro ulatuses, s.h maksuvõlg summas 49 059,86 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus 2007. aasta lõpus, mil omakapital oli negatiivne juba 3,04 miljoni krooni ulatuses, ja selle tekkimise põhjuseks olid valesti valitud äriplaan, ebaadekvaatne hinnang äririskidele, vajalike vahendite puudumisel tootmisruumide arendusse tehtud investeeringud, ebaadekvaatne reageering muutustele toiduainete tootmise ja transporditeenuste osutamise turul, mitte õigeaegne ja küllaldane püsikulude vähendamine. Otsest rasket juhtimisviga ajutine haldur esialgsetel, tema käsutuses olevatel andmetel, ei tuvastanud, samuti pole esialgsetel andmetel tuvastatud majanduskuriteo tunnuseid. Vara tagasivõitmise võimalusi pole tuvastatud, samas oleks need ka raskendatud võimalike nõuete aegumistähtaegade möödumise tõttu. Samadel asjaoludel on küsitav muude aluste olemasolu puhul ka võlgniku vastutus pankrotiavalduse esitamisega hilinemise ja raamatupidamise korraldamatuse tõttu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 050 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku 1 396,50 eurot ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 75,60 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada kulutuste hüvitis ja tasu 397 euro ulatuses riigi vahenditest. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasu ning kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Peeter Allikvere arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul F (likvideerimisel) on kohustusi 214 665,87 euro ulatuses ning igasugune vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus juba 2007. aasta lõpus. Maksejõuetuse põhjuseks ei saa olemasolevate andmete põhjal pidada rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetluses ei ole tuvastatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.06.2011 määrusega tegi kohus Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna Osaühingul F (likvideerimisel) ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale AVle (isikukood xxx). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 050 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 346,50 eurot, kokku 1 396,50 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 75,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri kulutused summas 75,60 eurot ja ajutise halduri tasu 321,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole Osaühingu F (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.