Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-1448 Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ esitas 08.01.2010 Harju Maakohtule hagi, milles palus aktsiaseltsilt Ülemiste City välja mõista põhivõla 88 530 krooni, viivise 2239,80 krooni saamiseks ja alates 09.01.2010 viivise seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale perioodil 2007.a kuni 2009.a august suulise kokkuleppe alusel sisekujundusteenust. Hageja esitas osutatud teenuste eest 08.09.2009 kaks arvet kokku 88 530 krooni, mille kostja jättis tasumata. 03.11.2009 tasaarvestusavaldusega luges kostja hageja 88 530 krooni nõude tasaarvestatuks oma 192 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudega, mis tuleneb väidetavalt projekteerimislepingutest. Tasaarvestusavalduse kohaselt ei taga hageja projekteeritud hoonetesse paigutatud jahutusseadmed hoone sisekliima vastavust nõuetele. Hageja arvates on tasaarvestus lubamatu, hageja nõue ei ole lõppenud ja tasaarvestus ei kehti. Projektis ettenähtud jahutusseadmete (Bluebox Kappa VSR-88.2) asemel muu seadme (Lennox ja Trane) paigaldamise eest ei saa hageja vastutada. Hageja ei vastuta jahutusseadme asendusest tingitud puuduste eest, mille kõrvaldamiseks on kostjal vaja teha lisakulutusi 192 000 krooni eest. Hageja ei ole ise ega alltöövõtja kaudu jahutusseadme vahetust kooskõlastanud. Alltöövõtjal ei ole õigus esindada peatöövõtjat suhtes tellijaga, sh muuta ehitusprojekti. Seadme vahetus on tehtud pärast lepingute täitmist (leping täideti ja projekt anti üle 01.06.2006). Hageja ei ole andnud ebaõiget asjatundja arvamust. Toote tehniliselt lehelt ei nähtu, mida on kooskõlastatud ja millisele objektile on kooskõlastus antud. Kostja ei ole tasaarvestuse tegemisel kahjunõudest maha arvanud käibemaksu. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on lõppenud kostja 03.11.2009 tasaarvestusavaldusega. Kostja tasaarvestus on kehtiv. Ehitusprojektides esialgselt ettenähtud jahutusseadme asendamine teiste toodetega toimus kooskõlastatult hageja alltöövõtjaga. Hoone Lõõtsa 2a osas on kooskõlastus vastava seadme tehnilisel lehel ja hoone Lõõtsa 2b osas anti see ehitaja kinnitusel kooskõlastatult hagejaga suuliselt. Kuna sisekliima ei vasta normidele, on hageja lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja kostjal on õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja kahju hüvitamist. Normikohase sisekliima tagamiseks on vaja paigaldada täiendavad seadmed ja kostja kahjuks on täiendavate seadmete maksumus ja paigaldamise tasu 192 000 krooni. Hageja pole tõendanud, et projektijärgse seadmega oleks tagatud nõuetekohane hoonete sisekliima. Hageja vastutab alltöövõtja esindaja käitumise tagajärgede eest. Kooskõlastuse ajal ei olnud kostjal teisi lepingupartnerid kõnealuste hoonetega seonduvalt ja seadme tehnilisele lehele antud kooskõlastus puudutab hoonete seadmeid. Käibemaks ei kuulu tasaarvestuse tegemisel kahju nõudest mahaarvamisele. Esimese astme kohtu otsus

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-1448 Harju Maakohus rahuldas 17.09.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 88 530 krooni, 08.01.2010 seisuga viivise 2239,80 krooni ja alates 09.01.2010 viivise seadusjärgses määras. Pooled sõlmisid töövõtulepingu Tallinnas, Lõõtsa 2a ja 2b hoonete projekteerimise kohta. Lepingu esemeks oleva projekti kohaselt pidi olema hoonetes tagatud Eestis kehtivatele normidele vastav sisekliima. Ehitusprojektis oli ette nähtud kasutada ventilatsioonisüsteemi seadet Bluebox Kappa VSR-88.2. Sellist seadet hoonetesse paigaldatud ei ole. Hoonete sisekliima ei vasta sotsiaalministri 22.12.1995 määruses nr 66 sätestatud nõudele, mille kohaselt külmal aastaajal on bürooruumides maksimaalseks ruumiõhu temperatuuriks 25oC. Hoonetes tõuseb kevad-talvisel perioodil osades päikesepoolsetes ruumides temperatuur üle 25oC ja isegi kuni 30oC. Paigaldatud seadmed normipärast temperatuuri hoonetes ei taga. Normipärase temperatuuri saavutamiseks on kostjal vaja teha kulutusi täiendava seadme ostmiseks ja paigaldamiseks, mis on kostja kahju. VÕS § 641 mõtte kohaselt peab valmistatud asi, antud juhul ventilatsioonisüsteem, töötama ja tagama korras õhuvahetuse ja hoonetes sisekliima ja nõuetekohase temperatuuri ruumides külmal ajal. Hageja koostatud projekti kohaselt pidi olema hoonetesse paigaldatud seade Bluebox Kappa VSR-88.2. Seega hõlmas leping nimetatud seadme soovitust ja projektijärgselt paigaldatud seade pidi tagama hoonetes vastava sisekliima ning temperatuuri. Töövõtulepingu puhul on töövõtja kohustuseks valmistatud ja kokkulepitud omadustega töö tellijale üle anda. Hageja andis tellijale üle projekti, mille kohaselt tuli hoonetesse paigaldada seade Bluebox Kappa VSR-88.2. Hageja täitis oma lepingust tuleneva kohustuse anda töö kostjale üle. Seadme tehniliselt lehelt nähtub, et tegemist on teise tootja Lennox seadmega, millele on kooskõlastuse andnud O. Tärk 19.12.2006. Seega on tõendatud, et kooskõlastus teise seadme osas on antud pärast seda, kui projekt oli kostjale üle antud ja hageja lepingust tulenev töö üleandmise kohustus täidetud. Tõendamist ei leidnud, et hageja oleks andnud kooskõlastuse või loa paigaldada Lõõtsa 2a ja 2b hoonetesse teised seadmed või kinnitanud seadme sobilikkust. O. Tärk oli hageja alltöövõtja OÜ Pikoprojekt alltöövõtja OÜ Projektide Agentuur seaduslik esindaja ja teda ei saa pidada hageja esindajaks. (TsÜS § 117 lg 2). Tärki ei saa vaadelda TsÜS § 121 lg 2 mõttes hageja ülesandel hageja majanduskutsetegevuses tegutseva volitatud isikuna. Hageja ei vastuta OÜ Projektide Agentuur seadusliku esindaja käitumise eest pärast seda, kui projekt oli üle antud kostjale. TsÜS § 132 lg 1 mõtte kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tuleneva asjaolu tõttu nagu oma käitumise või tegevuse tõttu, kui ta kasutab seda oma majanduskutsetegevuses ja selle isiku käitumine, temast tulenev asjaolu on seotud isiku majanduskutsetegevusega. Lõike 2 alusel vastutab ta samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle isiku käitumisega. Kohustuse rikkumise eest saab vastutada kohustust rikkunud isik. Kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks projekti muudatuse kooskõlastanud ja kinnitanud teiste tootjate seadmete sobivust, ei saa ta vastutada muu isiku poolt projektil antud seadme kooskõlastuse ning sobivusarvamuse andmise eest. Hageja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud ja andnud üle töö, millel pole kokkulepitud omadusi. Seega ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist ning nende kõrvaldamata jätmise korral kahju hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda töö eest tasu ning esitada vastuväide kostja tasaarvestusavaldusele. Kostja tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv ning hageja tasunõue ja kostja tasu maksmise kohustus ei ole kostja tasaarvestusvaldusega lõppenud. Vaidlust ei ole tasu suuruses 88 530 krooni ja selles, et tasunõue muutus sissenõutavaks 15.09.2009. Vaidlus puudub viivise suuruse ja selle

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-1448 arvestuse aja üle. Arve nr 2009/63 summas 57 330 krooni eest on viivis perioodil 16.09.200908.01.2010 (115 päeva) 1450,40 krooni ja arve 2009/64 summas 31 200 krooni eest on viivis perioodi 16.09.2009-08.01.2010 (115 päeva) eest 789,40 krooni. Kokku on viivis 2239,80 krooni, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise protsendina. Alates 09.01.2010 tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Kuna tõendamist ei leidnud hageja poolt seadmete osas muudatuste kooskõlastamine ja seadme sobivuse kohta arvamuse andmine, ei tõusetu küsimust arvamuse andmisega tekitatud kahjust ja vastutusest VÕS § 1048 järgi. Kohus jättis TsMS § 331 lg 1 alusel rahuldamata kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna ehitaja AS Merko Ehitus, kuna see esitati hilinenult ja sellises staadiumis, kus taotluse menetlemine tooks kaasa kohtumenetluse venimise. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakoht otsuse tühistada ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole hagiavalduses viivisenõuet esitades tuginenud lepinguga ette nähtud kõrgemale intressimäärale. Kohtuotsuse resolutsioonist ega ka põhjendavast osast ei nähtu, milline on lepinguga ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, mille kohus on kostjalt välja mõistnud. Sel põhjusel ei oleks kohtuotsus ka täidetav. TsÜS § 132 lg 1 ja lg 2 kohaldamise eelduseks ei ole esindusõiguse olemasolu vastavalt TsÜS § 117 lg-le 2 nagu kohus ekslikult leidis. Samuti ei oma antud juhul tähtsust, kas jahutusseadme kooskõlastuse andnud O. Tärkil oli TsÜS § 121 lg 2 kohane volitus kõikide tehingute tegemiseks. Kohus oleks pidanud kostja väidete, tõendite ja põhistuste alusel tuvastama, kas O. Tärki tegevus jahutusseadme kooskõlastamisel on omistatav hagejale. Kuivõrd kohus on TsÜS § 132 mittekohaldatavuse eeldusena märkinud esindusõiguse puudumise, on kostja seisukohal, et TsÜS §-i 132 on valesti kohaldatud. TsÜS § 132 lg 1 kohaldamiseks tulnuks kohtul tuvastada, kas hageja kasutas O. Tärki pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses ning kas O. Tärki tegu või tegevusetus oli seotud hageja majandus- või kutsetegevusega. Seejuures võis isiku tegevus olla seotud hageja majandus- või kutsetegevusega ka üksnes kaudselt. Hageja põhistas sätte mittekohaldumist esindusõiguse puudumisega, mis ei ole kostja hinnangul ainus ja tingimatu normi kohaldamise eeldus. Olukorras, kus kohus ei ole tuvastanud, millal on projekt kostjale üleantud, ei saa rääkida asjas ajaliselt üksteisele järgnevate asjaolude tuvastatusest. Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta, et ühelt poolt võib küsimus olla lepingule vastava töö üleandmises (projekti üleandmine), kuid teiselt poolt omab antud asjas tähtsust, kas töövõtja oleks vastutanud jahutusseadme kooskõlastuse eest juhul, kui ta oleks ise (ilma alltöövõtjata) andnud projektis antud seisukoha muutmiseks kooskõlastuse. Tegemist on lahutamatult seotud asjaoludega, mida kohus ei ole igakülgselt hinnanud ega põhistanud. Kostja 03.11.2009 tasaarvestuse avaldus on kehtiv, kuna eeldused tasaarvestuse avalduse kehtetuseks ei ole täidetud Kohus jättis põhjendamatult menetlusse kaasamata kolmanda isiku. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-1448 Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks kuulub hageja nõue rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja palus hagis viivise välja mõista põhivõlgnevuselt 88 530 krooni seisuga 08.01.2010 2 239,80 krooni ning alates 09.01.2010 iga viivitatud päeva eest tasumata summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni kostja poolt. Maakohus on viivise alates 09.01.2010 välja mõistnud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Nimetatud sätte kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on ekslik apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus mõistis kostjalt välja lepinguga ette nähtud kõrgema intressimäära. Lepinguga ettenähtud kõrgemat intressimäära reguleerib VÕS § 113 lg 1 kolmas lause. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant endiselt maakohtus esitatud seisukohale, et O.Tärki tegevus jahutusseadmete kooskõlastamisel on omistatav hagejale. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus on valesti tõlgendanud TsÜS § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et vaidlusaluste hoonete projekteerimistööd anti üle enne O.Tärki poolt 19.12.2006 toimunud kooskõlastuse andmist toote Lennox tehnilisele spetsifikatsioonile. Hageja on 17.03.2010 menetlusdokumendi p-s 17 tuginenud asjaolule, et ehitusprojekt anti hageja poolt kostjale lõplikult üle 01.06.2006. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et O.Tärki kooskõlastus anti pärast projekti valmimist ja tellijale üleandmist. Kuigi maakohus ei ole oma otsuses ehitusprojekti valmimise kuupäeva tuvastanud, võis kohus lähtuda selles osas kostja poolt vaidlustamata asjaolust, et enne O.Tärki poolt kooskõlastuse andmist oli ehitusprojekt üle antud, ning kohus ei rikkunud sellega menetlusõigus normi. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja andis tellijale üle projekti, mille kohaselt tuli paigaldada hoonetesse seade Bluebox ja et hageja kohustused kliimaseadme osas lõppesid projekti üleandmisega kostjale. Vaidlustamata asjaolu kohaselt osales O.Tärk hageja ja kostja vahelise projekteerimislepingu täitmisel hageja alltöövõtja omakordse alltöövõtja seadusliku esindajana. Tulenevalt asjaolust, et O.Tärk andis kooskõlastuse peale projektide üleandmist kostjale, seega peale hageja ja kostja vahelise lepingu täitmist, leidis maakohus õigesti, et hageja seadme vahetamiseks antud kooskõlastuse eest ei vastuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa O.Tärki vaadelda esindusõiguse alusel (TsÜS § 117 lg 1) kooskõlastuse andjana ega ka hageja majandus- ja kutsetegevuses kasutatava isikuna (TsÜS § 132 lg-d 1 ja 2). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et hageja talus sellist esindust ja lugeda O.Tärki tegutsemine kooskõlastuse andmisel talumisvolituseks (TsÜS § 118 lg 2). Kuigi TsÜS § 132 lg-tes 1 ja 2 sisalduvad õigusnormid loovad õigusliku fiktsiooni nagu oleks teise isiku tegu toime pandud isiku enda (käesoleval juhul hageja) poolt ja nagu oleks hageja oma teost teadlik, ei saanud hageja ja kostja vahelises võlasuhtes lepingust tulenev vastutus tekkida pärast töövõtulepingu kohast täitmist. Õige on apellandi väide, et isiku tegevus võib olla seotud hageja majandus- või kutsetegevusega ka kaudselt. Samas pole kostja esile toonud

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-10-1448 elulisi asjaolusid, mis sellist järeldust võimaldaksid teha. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus andma hinnangut sellele, kas hageja vastutaks juhul, kui kooskõlastuse seadme muudatuseks oleks andnud hageja ise. Isiku vastutus võib lepingujärgselt tekkida ka deliktist VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel ehk tegutsemiskohustuse võib tuletada ka üldisest käibekohustusest, kui isik kasutab oma tegevuses teisi isikuid mingi spetsiifilise sotsiaalse suhte alusel (TsÜS § 132 ja VÕS § 1054). Selliseid asjaolusid kostja esile ei ole toonud. Maakohtu protokollist (tl 142) nähtub, et maakohus on arutanud pooltega ka deliktivastutuse kohaldamist asjas. Kostja vastavat nõuet asjas ei esitanud. Maakohus jättis õigustatult TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata kolmanda isiku kaasamise taotluse, kuna kostja esitas kaasamise taotluse 9 päeva enne otsuse avalikult kuulutamist ja kolmanda isiku kaasamine oleks kaasa toonud menetluse venimise. Kolmanda isiku kaasamist apellatsioonimenetluses kostja ei ole taotlenud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.