Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Osaühing AP esitas 04.05.2011 kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli raamatute ja muude kirjandustarvete müük. Kaup osteti Moskvas ja Sankt-Peterburgis tegutsevatelt kauplejatelt. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Harju Maakohtu 09.05.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas osaühingu AP ajutiseks pankrotihalduriks Uno Feldschmidti. Ajutise pankrotihalduri aruanne Uno Feldschmidt esitas 06.06.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt koosneb võlgniku vara kaubajääkidest väärtusega 151,20 eurot. Kaubajääkide realiseerimine on tõenäoliselt võimatu. Kohustusi on võlgnikul 14 051 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Analüüsi tulemusel jõudis ajutine haldur järeldusele, et ettevõtet tervendada ei ole antud olukorras võimalik ega otstarbekas. Käesoleva asja ettevalmistamise käigus ei avastanud ajutine haldur tegusid või toiminguid, mis viitaksid kuriteo tunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Puudub võimalus esitada nõuet juhatuse liikmete vastu. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb osaühingu APpankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada osaühingu AP pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 864 eurot, samuti hüvitada vajalike kulutuste katteks 55,60 eurot, kogusummas 919,60 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasu ning kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et võlgniku juhatuse liige MI on valmis hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Uno Feldschmidti arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et osaühingu AP pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Osaühingul AP on kohustusi 14 051 euro ulatuses ning realiseeritav vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samuti ei esine osaühingu AP pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et osaühingu AP pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.06.2011 määrusega tegi kohus osaühingu AP pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda osaühingu AP pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 800 eurot 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühingu AP pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna osaühingu AP ei ole realiseeritavat vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning osaühingu AP pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada osaühingu AP pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele MI (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 55,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutuste hüvitis on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole tasu ja kulutuste suurusele vastu vaielnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige MI on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused, tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 864 eurot ja kulutuste hüvitis 55,60 eurot koos käibemaksuga kogusummas 1 103,52 eurot.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.