Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

S.V. esitas OÜ Suurtüki NK vastu hagi, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.12.2010.a ja mõista TLS § 109 alusel hageja kasuks välja hüvitis 1186 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.02.2010.a töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle klienditeenindajana. 17.11.2010.a esitas Tartu Kaubamaja SHU: jalatsikaupluse juhataja hagejale

kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpetatakse tööleping töötaja koondamise tõttu. Lõpetamise tähtajaks oli kirjalikus teates trükitud 18.11.2010.a ja see oli parandatud 18.12.2010.a. Teate kohaselt lõpetati tööleping seoses lapsehoolduspuhkusel viibinud töötaja naasmisega töökohustuste täitmisele. Tööandja kinnitas võimetust pakkuda töötajale teist tööd. Koondamiseks puudus alus, kuna kostja on sõlminud viimastel kuudel töölepinguid uute klienditeenindajatega, töö maht ei ole vähenenud. Kaupluses vajati sageli abilist, lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja lisandumisel ei tekkinud vajadust ühe klienditeenindaja koondamiseks. Lisaks ei olnud sama tööandja ülejäänud Tartu kauplustes koondamissituatsiooni. Töölepingu on sõlminud OÜ Suurtüki NK ning koondamisel tuleb arvestada kõiki Tartus asuvaid tööandjale kuuluvaid kaupluseid. Hageja oli kohtuistungil nõus, et Tartu Kaubamaja kaupluses võis koondamise olukord esineda. Tööandja ei täitnud kohustust pakkuda hagejale teist tööd. Hageja leiab, et koondamisel ei arvestatud hageja kutseoskuste ning tööalaste näitajatega. Kostja esitatud kontrollostud on teostatud osaliselt pärast hageja koondamist. Hageja on pälvinud tööalaselt väga kõrgeid hinnanguid, tema müügitulemused ei olnud kõige madalamad. Evelin Tamme ja E.R. müügitulemused olid kehvemad. Lisaks oleks kostja pidanud võrdlema kõiki kostja Tartus töötavaid klienditeenindajaid, mitte ainult konkreetse kaupluse töötajaid. Ka oleks pidanud pakkuma hagejale tööd, lähtudes kõigi antud halduspiirkonna kaupluste vajadustest. Hageja leiab, et tema koondamise näol on tegemist varjatult määratud distsiplinaarkaristusega praagijuhtumi eest. Hagejale esitatud ülesütlemisavaldus ei olnud korrektne, kuna sellest ei ole võimalik üheselt mõista, kas töösuhe lõpetatakse 18.11. või 18.12. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuid ta ei soovi kostja juures töötamist jätkata. Hageja palub lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli töölepingu ülesütlemine seaduslik, esines koondamissituatsioon. Tartu kaubamajas asuvas kaupluses olid ette nähtud töökohad kaupluse juhile ja kolmele klienditeenindajale. M.P. naases 2010.a novembris lapsehoolduspuhkuselt tööle, seega oli kostjal 4 klienditeenindajat ning tekkis koondamise vajadus. Kostja järgis koondamisel TLS § 89 ja § 95 nõudeid, kostjal ei olnud hagejale pakkuda vaba töökohta. Töötajate asendamised on olnud tingitud töötaja puudumisest tööülesannete täitmiselt, mitte töömahu suurenemisest. 01.09.2010.a sõlmiti Evelin Tammega tööleping seoses Hellika Järvala töölepingu lõppemisega ja Maiu Rootslasega sõlmiti tööleping seoses ühe töötaja sooviga minna üle osalisele tööajale. Mõlemad lepingud sõlmiti enne, kui kostjale sai teatavaks M.P. i soov naasta tööle. Kostja pidi koondamisel aluseks võtma ainult Tartu Kaubamaja. Kostja ei rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja lähtus objektiivsetest kriteeriumitest. TLS § 89 lg 5 kohaselt oli tööle jäämise eelisõigus M.P. il, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Teiste töötajate võrdlemisel võeti aluseks töötulemused, mida mõõdeti testostudega. E.R. ja Evelin Tamme testostude tulemused olid ligemale 100%, hageja testostu tulemus oli 73,08%. Lisaks lähtus kostja sellest, et hageja on käitunud klientidega ebaprofessionaalselt ning teostanud volituse piire ületades toote praagivahetuse. Seega olid hagejal kõige nõrgemad töötulemused. Ülesütlemisavalduses korrigeeriti ebaõiget kuupäeva enne avalduse hagejale üleandmist ning hageja väited töölepingu lõppemise kuupäeva mittemõistmise kohta ei vasta tõele. Tööleping lõppes 18.12.2010.a ja selle ajani jätkas hageja ka tööülesannete täitmist.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 01.02.2010.a sõlmisid pooled töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle klienditeenindajana (5-11). Poolte suulise kokkuleppe kohaselt oli hageja töökohaks Tartu Kaubamaja SHU: jalatsikauplus; • jalatsikaupluses oli tööl 3 klienditeenindajat ja kaupluse juhataja; • 2010.a novembris naases M.P. lapsehoolduspuhkuselt tööle (tl 23); • 17.11.2010.a esitas juhataja hagejale kirjaliku ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpetatakse tööleping töötaja koondamise tõttu. Lõpetamise tähtajaks oli kirjalikus teates trükitud 18.11.2010.a ja see oli parandatud 18.12.2010.a (tl 4); • hageja kolme kuu keskmise palga netosumma on 1186 eurot. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja koondamine oli õiguspärane (s.t seaduspäraselt vormistatud, kas oli koondamise olukord, kas kostja järgis koondatava väljaselgitamisel võrdse kohtlemise põhimõtet ja kas hagejale oli pakkuda teist tööd). TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kostja on järginud vorminõuet ja esitanud ülesütlemisavalduse kirjalikult (tl 4). Kohus leiab, et ülesütlemisavaldusele kuupäeva kohta paranduse tegemine ei ole muutnud koondamise teadet tingimuslikuks, teatelt on võimalik piisavalt selgelt aru saada töölepingu lõppemise kuupäevast. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kuupäev oli parandatud juba teate hagejale edastamise ajaks. Asjaolu, et parandusel ei ole uue kuupäeva juures isiku allkirja, ei muuda ülesütlemise teadet tühiseks. Teatest nähtub tööandja tahe lõpetada leping 18.12.2010.a. ja seega on töölepingu ülesütlemisavaldus esitatud seaduses sätestatud korda järgides. Tulenevalt TLS §-st 89 lg 1, 4 ja 5 on töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel on muutunud võimatuks ning töötajal ei ole tööle jäämise eelisõigust. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Tööandjal on koondamise õigus juhul, kui tööandja majanduslikel põhjustel ei suuda enam töötajat tööga kindlustada, s.t kui töö lõpeb töötaja jaoks üldse või tema poolt kokkulepitud tingimustel. Kostja väitel olid Tartu kaubamajas asuvas kaupluses ette nähtud töökohad kaupluse juhile ja kolmele klienditeenindajale. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka K.S. ütlustega. Kostja 21.04.2011.a teatise kohaselt töötab Tartu Kaubamaja kaupluses kokku 4 inimest (tl 55). Poolte ütlustest nähtuvalt töötasid kuni 2010.a novembrini Tartu Kaubamajas juhatajana K.S. ning klienditeenindajatena hageja, E.R. ja Evelin Tamm. Kostja müükide kohta koostatud teatisest nähtuvalt olid kaubamajas lisaks eeltoodutele 2010.a septembris tööl Geidi Pedus ja Hellika Järvala, alates novembrist M.P. , novembris Veroonika Angerjas ja Maiu Rootslane, detsembris lisatöötajaid ei olnud (tl 56). Tunnistaja K.S. ütlustega on tõendatud, et lisatöötajad võeti selleks ajaks, kui keegi täiskohaga töötajatest oli haiguslehel. Hageja ei ole tõendanud, et pärast tema koondamist oleks kostja sõlminud töölepinguid uute klienditeenindajatega. Nimetatu ei nähtu ka kostja koostatud teatisest (tl 55). Viimasena võeti tööle 01.09.2010.a Evelin Tamm, kuid see toimus enne hagejale lepingu ülesütlemise teate esitamist. M.P. esitas tööle 22.11.2010.a naasmiseks avalduse 03.11.2010.a (tl 23) ning Evelin Tamme tööle võtmise ajal ei saanud kostja sellega arvestada. Seega naasis Tartu Kaubamaja SHU: kauplusesse lapsepuhkuselt tööle M.P. , kuid töö mahu kasvamine ei ole tõendatud. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et Tartu Kaubamaja SHU: kaupluses oli

täiskohaga tööd võimalik pakkuda kolmele klienditeenindajale, tööl oli neli klienditeenindajat ja esines koondamise olukord. Ka hageja ise leidis kohtuistungil, et Tartu Kaubamaja kaupluses võis esineda koondamise situatsioon. Kohus leiab, et koondamise olukorda analüüsides tuleb aluseks võtta ainult Tartu Kaubamajas asuv kauplus. Seadus ei pane tööandjale kohustust analüüsida töökohtade vajadust kõigi piirkonna kaupluste üleselt. Ühes kaupluses töömahu vähenemisel ja teises suurenemisel tekib tööandjal võimalus pakkuda töötajale teist tööd teises kaupluses, kuid ei saa öelda, et koondamisolukorda ei teki. Kostja väitel oli hagejaga suuliselt kokku lepitud, et ta hakkab tööle Tartu Kaubamaja kaupluses ning hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Ka suuliselt sõlmitud kokkulepped võivad muutuda töölepingu osaks, kui mõlemad pooled seda kokkulepet täidavad. Seega ei saanud kostja ilma lepingut muutmata suunata hagejat näiteks Lõunakeskuse kauplusesse tööle. Töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu pidi tööandja välja selgitama, kellel on tööle jäämise eelisõigus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et M.P. oli ainuke, kellel on alla 3-aastane laps. Kuna K.S. oli kaupluse juhataja, pidi tööandja valima klienditeenindajate Evelin Tamme, hageja ja E.R. koondamise vahel. TLS § 89 lg 4 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus leiab, et seega pidi tööandja võrdlema kolme klienditeenindaja töötulemusi – läbimüüki, klientidega suhtlemise oskust, nende suhtes esitatud pretensioone jne. Kohus leiab, et kostjal ei olnud kohustust võrrelda kõigi Tartu piirkonna (s.t Lõunakeskuse, Tartu Kaubamaja ja Tartu Eedeni) klienditeenindajate tulemusi. Erinevate kaupluste läbimüügid, klientidega suhtlemine ja töötajate omavaheline suhtlemine võivad olla tulenevalt poe asukohast ja selle klientuurist erinevad, näiteks sama osaühingu erinevate kaupluste läbimüügid ei pruugi olla võrreldavad ning ei näita erinevate töötajate paremaid kutseoskuseid. Kostja väidete kohaselt on ta koondamise väljaselgitamisel arvestanud testostude tulemusi. Poolte esitatud asjaolude kohaselt: • K.S. on hinnanud 04.11.2010.a ja 15.11.2010.a E.R. , andes talle maksimumhinded (tl 2427); • hageja teostas 04.10.2010.a praagivahetuse, ekspertiisi kohaselt tuli lugeda jalats ekspluatatsioonis veaks (tl 27, 44-47); • hagejale tehtud testostu tulemus oli 73.08% (tl 33-35). Lisaks nähtub K.S. ütlustest, et hageja läbisaamine klientide ja kolleegidega oli teistest halvem. Kohus jätab töötajate hindamisel kõrvale Evelin Tammele 18.11.2010.a tehtud testostu (tl 30-32), kuna selleks ajaks oli hagejale lepingu ülesütlemise teade esitatud. Kostja esitatud müükide arvestusest (tl 56) ei nähtu, et mõne töötaja tulemused oleksid teistega võrreldes püsivalt kehvemad. Kohus ei pea mõistlikuks töötulemuste võrdlemist päevade kaupa, kuna see ei anna ülevaatlikku pilti ning võib tööandjale olla tulenevalt töötajate arvust liiga suur kohustus (tl 48). Kohus leiab, et enam-vähem võrdsete töötulemuste puhul peab olema tööandjal õigus otsustada, millise töötaja ta koondab. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks töölepingu ülesütlemist otsustades rikkunud kuidagi võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja on loobunud oma väitest vanuselise diskrimineerimise kohta, kuivõrd tööle jäänud E.R. on K.S. ütluste kohaselt umbes 40 aastane. Seega ei käitunud kostja seadusega vastuolus, kui ta esitas töölepingu ülesütlemise avalduse just hagejale. TLS § 89 lg 3 järgi peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Hagejaga on sõlminud töölepingu OÜ Suurtüki NK, mitte SHU: Tartu Kaubamaja kauplus. Osaühingul on teatisest (tl 55) nähtuvalt Tartus 3 kauplust: Tartu Eedenis, Tartu Kaubamajas ja Lõunakeskuses. Hageja töötamise kohaks on töölepingus märgitud Tartu. Seega oli kostjal kohustus pakkuda hagejale vaba koha olemasolul tööd ka teistes osaühingu Tartu kauplustes. Teatisest nähtuvalt on seisuga 21.04.2011.a viimasena tööle võetud 01.10.2010.a Maiu Rootslane Lõunakeskuse kauplusesse. Poolte esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole tõendatud, et kostjal oleks olnud pakkuda hagejale teist tööd.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna ülesütlemine ei ole õigusvastane, ei ole hagejal tekkinud alust nõuda kahju hüvitamist. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab tähelepanuta hageja palgatõendi (tl 29), kuna poolte vahel ei ole vaidlust hageja palga suuruse üle. Menetluslikud seisukohad Kostja on 09.06.2011.a esitanud 08.06.2011.a protokolli parandamise taotluse. Hageja vaidles protokolli parandamise taotlusele vastu. Kohus leiab, et kuivõrd kostja esindaja istungil antud ütlus ei ole tõend ning tegemist ei ole hagi õigeksvõtu, asjaolu omaksvõtu või taotlusega, tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.